Eesti ei plaaninudki 1939. aastal NLiidule vastu hakata?

Eesti puhul on 1939. aastal märgitud, et Eestil ei jäänud muud võimalust kui NLiiduga kokku mängida. Aga kas see ikka on tõsi? Erinevalt Soomest ei kuulutanud Eesti 1939. aastal NLiiduga läbirääkimiste ajal välja mingit mobilisatsiooni. Taustaks: see oli aeg, mil Stalin ähvardas Balti riike ja Soomet sissetungiga, kui esitatud nõudmistele ei alluta. Nõudmised tähendasid Punaarmee väeosade sissetoomist. Miks Eestis ei kuulutatud välja isegi mitte mobilisatsiooni?

Kuivõrd mobilisatsiooni välja ei kuulutatudki, mis on imelik, siis ei saanud olla Eesti poolt ka ühtegi lasku Venemaa suunal, mis oleks hiljem aidanud okupeerimist tõendada. Selle asemel valiti vaikiv alistumine ja liitlassuhe NLiiduga sõjas Soome vastu.

Taustaks veel: vanemad inimesed on rääkinud, et Päts ja Laidoner kartsid mobilisatsiooni välja kuulutada seetõttu, et nad olid hirmul enda elu ja saatuse pärast. Olid nad ju lasknud vangistada ja represseerida sadu Eesti sõjaväelasi - Vabadussõja veterane. Repressioonid algasid Eestis juba enne 1940-1941. aastat, seda alates 1934. aastast.

Kuivõrd Eestis pole ajaloost õpitud, siis ajalugu kordub: Eestis jätkuvad poliit-majanduslikud repressioonid ka uuemal ajal, mis tähendab, et Eestis on väga raske astuda sõtta: see tähendab automaatselt kodusõda - hea näide on Ukraina. Võimaliku kodusõja tõttu on omakorda väga keeruline Eesti liitlaste olukord: neil on väga raske sekkuda kodusõtta ja valida poolt, nagu see on olnud mitmel pool Lähis-Idas.

P.S.

Mis Soomesse veel puutub, siis Eesti lennuvälju kasutati Talvesõjas Helsingi pommitamiseks. Ja 450 000 punaarmeelase ning tankiarmee vastu oli Soomel Talvesõjas esialgu välja panna vaid 21 600 meest suuskadel. Kuidas Soome sellises olukorras vastu panna suutis ja 200 000 punaarmeelast hävitada - seda imestatakse ja imetletakse sõjandusringkondades tänaseni. Üks on aga kindel - suur roll oli Soome ühtsusel. Üheskoos - Yhdessä - oli ka Soome 100. juubeliaasta moto. Eesti juubeliaasta moto on: Igaüks enda eest pea seljas (kuristikust alla). Soome rahvas usaldab oma juhte ja juhid usaldavad rahvast, Eestis on vastupidi: juhid ei usalda rahvast ega rahvas juhte. Hea näide oli 2008-2009. aasta kriis, kus juhid lõid rahvale noa selga, erinevalt Soomest ja teistest Põhjamaadest, kus juhid tulid rahvale appi. Ere näide on Island, kus välispangad saadeti pikalt ja rahvale anti laenuamnestia 10 aastaks.

Soomes ei jäeta kedagi maha, Eesti arengut saadab abitute ja väetite laipade rida.

Soome edu nii Talvesõjas kui muidu ka on tõestus selle kohta, et sõjalisest võimsusest pole midagi kasu, kui ühiskond on muudmoodi mäda ja nõrk. Samas suudab ka sõjaliselt palju nõrgem ühiskond end kaitsta kriisiolukorras, kui ta on ühtne.

Talvesõjaga sai alguse Soome-Saksa koostöö, mis kestab tänaseni: Soomes toodetakse Mercedese ja Porsche sõiduautosid ning seal on maailma suurimate hulka kuuluv Meyeri laevatehas.

Soome sõdurid Talvesõjas 18. jaanuaril 1940. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.