neljapäev, 18. jaanuar 2018

Ja siis räägitakse, et Eestis on inimesed kõige tähtsamad. Kus nad siis on?!

Väljavõte Delfi veebist.

Ausalt öeldes vanduma ajab see Estonian Airi ja Nordica asi. See on ühelt poolt näide, kui palju, või õigemini kui vähe Eestis oma inimestest hoolitakse. Transpordiettevõte on ju eelkõige teenus inimestelt inimestele, see pole lihtsalt Brüsseli ametnike jaoks odav riigi-tuk-tuk (või on?!), aga suhtumine on küll selline, et hoia ja keela.

Teiselt poolt käitub riik ise, või õigem oleks öelda, et teatud ametnikud käituvad ettevõtjana nagu viimased rullnokad ja pätid, ning siis eeldatakse, et ülejäänud ettevõtjad oleksid ausad. Ausalt, paha hakkab, kui seda kõike vaadata ja kuulata. Tekib tahtmine Eestist emigreeruda - peale kõike seda, mis juba nähtud. Tekib jõuetuse tunne, kui näed, et midagi ei muutu, või läheb ainult hullemaks. Selle peale muidugi öeldakse Eestis, et oma arvamuse võid pista sinnasamusesse, selle pärast keegi midagi muutma ei hakka, ja üldse, kui emigreeruda tahad, siis head teed sul minna.

Üha enam saab selgeks, et inimesi pole Eestile vaja, see on lihtsalt ühe hämara seltskonna projekt, et mõnusalt ära elada, umbes nagu Ukraina või Põhja-Korea. Tänu Soome lähedusele on majandus enam-vähem korras, aga muidu ei erineks Eesti millegi poolest Ukrainast.

Ning sellise suhtumise tõttu polegi loota, et sellest Nordicast mingit asja saab. Sest keegi ei jõua sellist nõmedat teenust rahva raha eest lõputult üleval pidada.

2 kommentaari:

Frei ütles ...

See, et üks firma ei vastuta teise firma eest (kuigi vahel peaks), on mulle natuke tuttav olukord. Kuna juhtum oli seotud lennundusega, siis natuke täpsemalt.

2013. suvel oli minu äsja täisealiseks saanud tütrel vaja sõita Aarhus'i. Vahetult enne lendu selgus Tallinna Lennujaamas, et eelmüügist broneeritud edasisõidupilet Copenhagenist ei kehti, kuna vahepeal oli pankrotistunud selle lennu firma Cimber Sterling. Seda firmat juhtis muide Jan Palmér, hilisem Estonian Air juhatuse esimees.
Ostsin uued piletid, lootes lisakulud tagasi saada Sampo/IF-kindlustuselt. Kehtiv reisikindlustus oli seejuures üks vingemaid, sisaldades näiteks 100 000€ meditsiinikindlustust, reisitõrke-, asjaajamise- ja õigusabihüvitist.
Kindlustus keeldus aga uuesti ostetud pileteid kompenseerimast põhjendusega, et nemad ei vastuta teise firma majandusliku käekäigu ja tegevuse eest!?

Inno ütles ...

Kindlustuse puhul tuleb alati meeles pidada seda, et kindlustuse põhiline äri on võimaluste otsimine, kuidas kahjuhüvitisi mitte välja maksta - erinevalt sellest udust, mida klientide meelitamiseks räägitakse.