Soome näeb Eesti abistamist sõja korral eelkõige juurdepääsu lubamises - ja see on suur asi

Üks Eesti vabatahtlikest Soome Talvesõjas. Mehel on Jaapani päritolu Arisaka relv. Tegemist on ilmselt Eesti ohvitseriga, kuna selliseid karusnahast kraega jakke said omale lubada vähesed. Kujutis raamatust Finland at War 1939-1945.

Soome puhul on Eestis tõstatatud teema, kas ja kuidas tuleb Soome sõja korral Eestile appi. Eeldatakse, et konflikti korral toob Soome oma väed Eestisse. Soome on aga pakkunud oma territooriumi, et sõja korral Eestile abi pakkuda. Eesti pool on seda pidanud narrimiseks.

Tegelikkuses aga, Soome enda ajalugu arvestades on sel väga suur tähtsus. Nimelt Talvesõja ajal ei saanud Inglismaa ja Prantsusmaa oma abi saata Soomele just seetõttu, et Soome naabrid Rootsi, Norra ja Taani olid sellele vastu. Lõuna poolt oli Eesti omakorda Talvesõja ajal NLiidu liitlane. Soome oli seetõttu täielikus isolatsioonis ja väga-väga raskes olukorras. Soome ainus abiline oli taevaisa - külm - mistõttu külmusid Soome metsadesse ära nii punaväelased kui nende tehnika. Kaks aastat hiljem külmusid samamoodi ära Venemaale sisse tunginud sakslased.

P.S. Kuigi Eesti on Soomele väga lähedane, osales Talvesõjas teadaolevalt ainult 153 eesti vabatahtlikku (Jätkusõjas oli eestlasi juba 2500 ringis). Võrdluseks, rootslasi oli Talvesõjas 8760, neist paljud Soome 1918. aasta kodusõja veteranid. Lisaks oli 727 Norra vabatahtlikku, veidi üle 1000 taanlase ja 346 ungarlast.