neljapäev, 1. märts 2018

Eestil pole mõtet end petta: praegune olukord on viimase 100 aasta kõige halvem

Tänavapilt Eestis aastal 2017.

Eestis armastatakse viimasel ajal palju rääkida, kui hästi me elame, aga vaadake enda ümber: kus see hea elu on? Lapsi praktiliselt enam ei sünni, noored rändavad kõik välja, peaaegu kõik piirkonnad peale Tallinna ja selle ümbruse lagunevad ja surevad välja, uusi elamuid ja kortereid ehitatakse ainult Tallinna ja sedagi kordades vähem kui veel 30 aastat tagasi, rääkimata 100 aasta tagusest ajast, mil kerkis uusi elamuid üle terve Eesti. Ja seda kõike ilma laenuta. Praegu suudavad ilma laenuta omale kodu rajada vaid üksikud väljavalitud, ja nemadki teevad seda kusagil välismaal, mitte Eestis.

Kui aus olla, siis Eesti ja eestlaste jaoks saigi hea elu, kui nii võib öelda otsa NLiidu lagunemisega. Siis tuli küll vabadus, aga kõik muu kadus ära. Kadusid kõik eestlaste aastakümnete pikkused säästud, vara hind kukkus nulli, ettevõtted müüdi maha. Ja praegu on eestlaste roll teha orjatööd välismaalastele kuuluvates ettevõtetes ning teenindada Tallinnas odava alkoholi järel käivaid ning kuse järgi lehkavaid soomlasi. Ning tõsi, see alkohol pole Tallinnaski enam eriti odav, mistõttu on nutikad soomlased hakanud seda tooma Lätist või isegi Leedust. Kurioosumi tipp on see, et Eestis on hinnad Soome tasemel, aga palgad 3-4 korda madalamad. Ja siis öeldakse, et Eestil läheb hästi. Kust august? Isegi soomlased virisevad, et elu pole enam see, mis varem. Eesti on selle kõrval täielik peldik.

Arusaamatu, miks Eestis vaesust ja sitta elu tunnistada ei taheta, sest reaalse olukorra tunnistamine on eelduseks, et midagi üldse saaks paremaks hakata minema. Suur vaesus on Eesti peamine probleem, ja mitte muidugi ainult Eestis, vaid igal pool mujal Ida-Euroopas, kaasa arvatud Venemaal, mille president julgeb vaesust tunnistada, aga Eesti president mitte. Millest see küll tuleb ja milleks selline maskeraad hea on, see on täiesti arusaamatu. Miks on hea näidata, et oleme rikkad, kuigi tegelikult oleme puruvaesed. Mis mäng käib, nagu öeldakse? Milleks on hea endale valetamine, sest teised saavad nagunii aru, mis värk on, aga sellest lihtsalt ei räägita, kuna kõik saavad aru, mida eestlased on pidanud läbi elama.

Ja veel: Eestis muudkui fetišeeritakse, kui kõrged on palgad, aga sellest ei räägi keegi, mida teevad hinnad. Sest tõsi on see, et hinnad on kerkinud kiiremini kui palgad, mis on rahva jätkuva vaesuse põhjus. Enamus eestlasi elab peost suhu, ilma mingite säästudeta. Tuleb vaevu ots-otsaga kokku, ja valdavas osas on need lastega pered. Ja siis räägitakse, et Eestis elatakse hästi. Tulge ometi mõistusele!

Laiem küsimus on muidugi see, miks Euroopa Liit sallib sellist pilpaküla oma piiri ääres. Et mis on nagu asja point laiemas tähenduses. Teisest küljest muidugi pole Eesti erand, sest pilpavöönd algab alt Bulgaariast, mis on vaesuse tipp ja liigub sealt üles kuni Eestini välja. Ilmselt hoitakse sellist peldikut lihtsalt piiri ääres puhvertsoonina nagu pärast teise ilmasõja lõppu, mille kohta on teada, et kellelgi pole kahju sellest ilma jääda. Seetõttu võetakse Euroopa Liidus suhteliselt lõdvalt ka Ukraina poolitamist ning suuremad keskused ajavad Venemaaga äri edasi nagu poleks midagi juhtunud. Iroonia tipp on see, et Venemaa valitsus kingib olümpiasportlastele tuttuued BMW maasturid. Ja Eesti sportlased lakkugu panni.

Eesti peaks tunnistama, et on riigina ebaõnnestunud. Riik kaasaja tähenduses on loodud selleks, et parandada inimeste elutingimusi, et peredel oleks hea ja lahe elada ning et kõik pere liikmed saaksid end igakülgselt arendada ja tegeleda oma huvialadega. Aga mis toimub Eestis? Suurema osa inimeste põhiline aur kulub igapäevaselt sellele, kust leida raha, et osta toitu ja maksta arved. Igapäevaselt tegeletakse sellega, et elus püsida. Muuga ei jõutagi tegeleda. Umbes nagu sõja ajal. No mis elu see on?! Pole ka ime, et Eesti sportlased midagi ei saavuta, kuna peavad igapäevaselt tegelema mitte enda arendamise, vaid ellujäämisega. Ja see on nii igal alal ja igas valdkonnas.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui kõik on nii p...s, nagu kirjutad, siis - no anna lahendusi ka.

Inno ütles ...

Lahendusi on pakutud juba aastaid. No hakata inimestele eluasemeid rajama nagu seda mujal pidevalt tehakse. Alustada võiks lastega peredest. Korralik eluase on kaasajal üks inimese põhiõigusi, aga Eestis saab seda endale lubada üha vähem inimesi. Lapsed ei peaks elama avariipindadel nagu see Eestis paraku on. Teine asi on toit, mis on Eesti sissetulekuid arvestades selgelt liiga kallis - aitaks näiteks toiduainete käibemaksu kaotamine. Siis tuleks suurendada lapsetoetusi. Kui Soomes maksavad omavalitsused lapse sünni eest 10 000 eurot, siis ei tohiks Eesti alla jääda, sest Eesti demograafiline olukord on veel hullem. Jne Jne