Eestlased ei saanudki rikkaks, nüüd surutakse tagasi vaesusse

Eestlane on vaene, ja õnnetu.

Nõuka ajal räägiti eestlastele, et hea on olla vaene. Loomulikult mitte otseselt, aga see kukkus nii välja. Eestlane ei saanud, see tähendab jaksanud omale osta autot ega tehnikavidinaid, teksapükse, isegi kilekotte ei jaksanud keskmine eestlane osta. Ta küll jaksas omale ehitada maja, ilma laenuta, või osta kooperatiivkorteri, aga kilekotte või uut autot osta ei jaksanud. Kokkuvõttes tähendas see, et palju eestlasi jäi sündimata, seda võrreldes näiteks Soomega, kus inimesed elasid paremini ja kus sündis tänu sellele rohkem lapsi. Eestlane ihaldas iseseisvusest ja kapitalistlikust ühiskonnast, mis pidi tooma rikkuse ja õnne. Pidi tooma rohkem lapsi, rohkem eestlasi.

Nüüd on käes iseseisvus ja kapitalism, aga lapsi sünnib vähem kui kunagi varem. Mis siis lahti? Mis läks nässu? Miks on eestlane jätkuvalt vaene?

Kummaline küll, aga nüüd on jõudnud kapitalism sellesse ajajärku, kus on aru saadud, et turumajandus ja sellega seotud tarbimismaania on viinud maailma huku äärele, ning arengut on hakatud vägisi tagasi tirima, mis tähendab, et inimesi on hakatud vaeseks tegema. Vägisi. Kõiksugu aktsiisimaksud, kilekotimaksud ja muu tõstab hinda ja vähendab tarbimist. Toit on kallinenud kümne aastaga mitu korda, mis tähendab, et inimesed ei jaksa omale süüa osta, rääkimata lastest. Eestlane jaksab osta omale kuupalga eest auto, sest autod on muutunud väga odavaks, aga ei jaksa osta omale osta toitu, mis on muutunud väga kalliks. Eestlane on muutunud rikkamaks ainult asjade tähenduses, ta jaksab küll osta kokku kõiksugu asju ja vidinaid, mis toodetud Hiinas ja imeodavad, aga ei jaksa enam osta toitu, mis on pärit Euroopast ja väga kallis.

Ja loomulikult, tänapäeval sünnivad lapsed arenenud riikides seal, kus elatustase on kõrge nagu Norras või Islandil, või kus abordid keelatud nagu Poolas. Mujal on sündivus väga madal, Soomes langenud koguni sadade aastate taguste nälja-aastate tasemel. Eestis on olukord veel hullem.

Energia suurema maksustamise ja sellega seotud toidu kallinemisega püütakse inimesi vägisi vaesemaks teha, et piirata tarbimist ja vähendada sündivust, kuna maailma rahvastik kasvab liiga kiiresti. Eesti kui väike ja vaene maa on jäänud jälle hammasrataste vahele, ja sedakorda mitte kommunistlikus, vaid kapitalistlikus ja turumajanduse süsteemis.

Viimasel ajal räägitakse üha enam mitte rikkusest, vaid õnnest, see on võimest jagada rahvuslikku rikkust võimalikult ühtlaselt. Ehk siis eesmärk on muuta inimesed ühtlaselt vaeseks. Miks? Sest see aitab päästa maailma. Eesti rahva jaoks see midagi head ei tähenda, sest sündimust on hakatud üle maailma jõuga piirama ja väike Eesti ei suuda sellele jõule vastu seista.

Õigus on ilmselt Taageperal, kes on prognoosinud, et praeguste trendide jätkudes on juba 50 aasta pärast keskmine eestlane mustanahaline. Ent see võib juhtuda juba varem. Või mis eestlased, isegi soomlased on mures oma tuleviku pärast. Sest neid kummitab sama tulevik.