Patrioot seab alati riigi üksikisikust kõrgemale, näiteks kasvõi sõjaväekohustuse puhul, kus ta surub riigi huvides alla inimese vabaduse mitte sõjaväkke minna ja püssi kätte võtta. Mis vabadusest me saame sellisel juhul rääkida? Vabadusest saab siis vaid tühipaljas sõnakõlks. Vabadus ainult sellisel juhul, kui see on riigi huvides ja teenistuses.
Teiseks - on ohtlik seada patriotism eraldi eesmärgiks, sest patriotism on oma olemuselt nagu usk, mis on inimese südame asi. See kas on või seda ei ole ning seda ei saa peale suruda ega eesmärgiks võtta. See on sama, mis öelda, et meie eesmärgiks on kristlus. Tulemuseks on fundamentalism, mis hakkab kohe piirama vabadust olla mittepatrioot/mittekristlane.
Seega vabadust armastava inimesena ei saa ma kuidagi sellise pealesurutud patriotismiga nõus olla.
3 kommentaari:
Sellise teooria järgi ei allu vaba inimene ka seadustele!
Hääletussüsteem on Teil ka kallutatud nagu postitused! Valid EKRE aga hääl läheb hoopis IRL poolt:D
Püstitame siis uue teooria. Vabal inimesel ei ole enda elu elamiseks üldse mingeid riike vaja.
Kuigi jahh, kus need vabad inimesed on?
Aga mis seadustesse puutub, siis ma isiklikult ei ole näiteks tulumaksuseadusele allkirja andnud, et ma sellega nõustunuks. Ühelegi teisele seadusele ka mitte, põhiseadus kaasa arvatud.
Kui nüüd järele mõelda, siis ma näiteks pole Eesti Vabariigile mitte kunagi lojaalsust vandunud, ühelegi teisele riigile ka mitte. Vabatahtlikult ei vannu ka, mis Kurat see absurdsus üldse minu asi on? :DD
:DDD
Minu arust on patriotism oma elu ära elanud, aitab patriotismist. Hakakem humanistideks, märgakem kaasinimest!
Postita kommentaar