Kui tavalaps õpib varvast suhu panema nii umbes aastaselt, siis meie Juuli tegi seda nüüd, kuueaastaselt ja tunneb sellest, nagu näete, suurt mõnu :) Enne ta lihtsalt ei paindunud selleks piisavalt, aga nüüd paindub. Nüüd on tal uus lahe mäng juures, millega oma aega sisustada - varba suhupanek :D
Reis temaga on kulgenud üllatavalt hästi, kuigi ma alguses muretsesin, et kuidas ta autosõitu talub. Aga talub väga hästi, on rõõmus ja saab edukalt hakkama nii autos söömise kui tukastamisega. Roosi jonnib kindlasti rohkem kui Juuli :D Ka lennusõitu talus Juuli väga hästi, nii et tulevikus saab temaga mitmet moodi reisida, kuigi ma isiklikult eelistan autosõitu, sest siis saab rohkem peatusi teha. Juuli nimelt kasutab mähkmeid ja neid on vaja aeg-ajalt vahetada. Neid sai reisile terve pagasnikutäis kaasa võetud, et ei oleks vaja nende peale teistes riikides raha kulutada.
Õnneks on Juuli alati „osanud” suuremat häda teha siis, kui oleme kusagil peatunud ja olen saanud tal mähkme kohe kiiresti ära vahetada. Kiirteede peal ju peatust teha ei saa, aga siiamaani pole ka vajadust olnud. Samas on siin iga viie kilomeetri tagant puhkealad, nii et poleks häda ka siis, kui tal peaks autos õnnetus juhtuma.
Meie pere põhjalikku reisipäevikut saad lugeda Lõunaeestlase portaalist.
Pildil Juulike (varvas suus) koos õega Leedus hommikust söömas.
