reede, 22. juuni 2018

USA pole enam kellegi tõotatud maa

Viimane ajakirja Time esikaas.

Eestis räägitakse, või vähemalt mõni aeg tagasi räägiti, et eestlased on kohustatud vastu võtma pagulasi, kuna eestlased olid ise kunagi pagulased USA-s ja neid võeti seal vastu. Et selle eest on eestlastel justkui moraalne kohustus võtta vastu kõik pagulased, kes tahavad Eestisse tulla.

Ent jäetakse tähelepanuta, et maailm on vahepeal tundmatuseni muutunud. USA pole täna enam see USA, mis kõik soovijad vastu võttis. Tõsi on see, et aastasadu elas USA massilise immigratsiooni arvelt, kus immigratsioon oli riigi üks alustalasid, arengu võti. Tänu sellele pääsesid eestlased USA-sse elama ja neid saatis seal edu. Ent see pole enam nii. Pärast seda, kui USA-s liigutakse heaoluühiskonna suunas, on aru saadud, et kõigile ei saa enam heaolu pakkuda. Kõiki enam vastu ei võeta. Lisaks USA ühiskond vananeb kiiresti tänu meditsiini arengule (USA-s on meditsiin number 1 maailmas), vanad inimesed vajavad rohkem hoolt ning seda ei jätku enam uutele tulijatele. Ja viimaseks, loomulikult, töökohad, mis kaovad seoses tehnoloogia arenguga, mistõttu iga migrant on ameeriklaste silmis röövel, kes võtab ära nende kallihinnalise töökoha. Ajal, mil suure osa tööstuslikust tööst teevad ära robotid, maju prinditakse välja printeris ja põllumajandus on mehhaniseeritud, on inimkond jõudnud staadiumisse, kus inimesi pole enam vaja, nii imelik kui see ka pole. USA ei vaja oma majanduse pööritamiseks juurde massiliselt uusi inimesi. Olemasolevategagi on raske. Seetõttu on uksed kinni pandud.

Mis on kahtlemata paljude jaoks üllatus, või avastus, et USA polegi enam see tõotatud maa, mis ta kunagi oli, vaid meenutab pigem Eestit või mõnd teist kohta Euroopas, kust soovimatud tulijad tagasi saadetakse.

Ja siit edasi arutades - kui migrandid pole enam USA jaoks lahendus, kas nad on siis Eesti jaoks lahendus? Eestis on nimelt leitud, et majanduse päästmiseks tuleb hakata migrante sisse vedama. Aga kas nad, migrandid, on kusagil viimasel ajal majandust päästnud? Pigem tuleb signaale, näiteks Soomest ja Rootsist, kui hädas nendega ollakse. Aga Soome ja Rootsi on Eestist kordades jõukamad, seal on kordades rohkem võimalusi migrantidega tegelemiseks, aga ometi ei saada seal hakkama. Ning mis veel, vaikselt on hakatud migrante välja saatma nii Rootsist kui Soomest.

„Iga roju oma koju” - poliitika, mida EKRE-le ette heidetakse, on tegelikkuses muutnud vaikselt ametlikuks poliitikaks igal pool Läänes. Sellest valjult ei pasundata, aga nii see on.

P.S. Tegelikkuses on eestlastel migrantidega enam kui 50 aastane kogemus juba. Siiamaani, NB! siiamaani pole paljud migrandid Eestis kohanenud ega suutnud näiteks kohalikku keelt ära õppida. Pole tekkinud austust oma kodu ja maa suhtes. Pronksiöö polnud muud kui migrantide mäss, millised on muutunud tavaliseks üle terve Euroopa. Kus põletatakse autosid ja pekstakse sisse kaupluste aknaid. Mille eest kohalikud elanikud peavad põgenema mujale elama. Eestil on tegelikkuses migrantidega seoses väga pikaajaline kogemus ja see pole just pilvitu. Kuigi tõsi, on migrante, kes on Eestile väga palju andnud. Ja venelased on lausa inglid, oma inimesed võrreldes nendega, kes praegu Euroopat ründavad ja kelle sissetoomist Eestisse planeeritakse. Isegi venelased saavad aru, et need uued tulijad pole Eesti jaoks lahendus.

Kommentaare ei ole: