neljapäev, 5. juuli 2018

Lahutanud isade karistamine peab lõppema


Eestis lahutatakse enam kui pool abieludest. See on aja märk ja sama trend on kõikjal maailmas. Ent õigussüsteemis on jäänud alles veel vana tava, et lahutuse eest karistatakse isa ja meest.

Kuidas see karistamine käib? Esiteks võetakse isalt ära lapsed ja antakse ema juurde. Isegi siis, kui ema oli suhtes vägivaldne, ja isegi siis kui ta oli vägivaldne laste suhtes. Selle koha pealt pigistatakse silm kinni, eriti Eestis, kus valdav osa kohtunikest on naised ning ajavad kohtutes nn naiste asja. See tähendab maksavad meessoole kätte. Nii see on, statistika näitab, et lahutuste korral jäetakse lõviosa lastest ema juurde, kuigi seaduse järgi on vanematel võrdne õigus laste eest hoolitsemisel. Ehk kasutatakse vana aegunud tava.

Siis pärast laste ema juurde jätmist lajatatakse mehele, isale kaela alimendid, Eesti puhul pool palgast ühe lapse kohta. Kui sul on kaks last, pead loovutama kogu oma sissetuleku. See on täielik absurd, aga nii see on. Ja kui ei maksa, pannakse mees vangi. Kui see pole karistus pelgalt isaks olemise eest, siis mis see on?! Ja need pole üksikjuhtumid, tegemist on süsteemiga, see on massiline.

Eestis on sisuliselt kehtestatud isade võlavangla ja asja absurdsus on see, et vangis istunud isa suudab veel vähem lastega tegeleda ja elatist maksta. Ehk siis riik vähendab teadlikult isade võimalusi. Toimub totaalne isade diskrimineerimine. Miks? Mis on sellise tegevuse kaugem eesmärk? Eesti rahvas välja suretada?

Soomes on jõutud järeldusele, et vähese sündivuse põhjused pole mitte naistes, vaid meestes. Et mehed ei taha lapsi. Eestis on juba aastaid sündivus madalam kui sõja ajal. Pole ime, et mehed ei taha lapsi, kui isasid isaks olemise eest karistatakse.

Lahutanud isade karistamine peab lõppema. Ideaalis peavad saama lapsed võimaluse olla võrdse aja isa ja ema juures ning sellega kaob ka igasugune vajadus elatise tasumiseks. Pealegi on isad motiveeritud lapse eest hoolitsemisest, kui nad saavad reaalselt lapsega koos olla. Kui paljudel isadel jätkub südant lapsele „ei” öelda?! Samal ajal saavad emad puhata ja kaovad ära jutud, et „ma ei suuda üksi lastega toime tulla”.

Kommentaare ei ole: