Kas Balti riigid hävitavad Euroopa Liidu?

Heute ist Präsident Putin zu Gast bei Kanzlerin Merkel. Die Themen: die Lage in der Ukraine, der Gastransit nach Europa, der Syrien-Konflikt, das iranische Atomprogramm und die deutsch-russischen Beziehungen. „Auch kontroverse Themen können nur im Gespräch gelöst werden. Und deshalb freue ich mich, heute Wladimir Putin hier zu Gast zu haben“, so die Kanzlerin. --- Today, Russia’s President Putin is visiting Chancellor Merkel in Meseberg, at the guest house of the Federal Government. The topics: the situation in Ukraine, gas tranfer to Europe, the conflict in Syria, Iran and the bilateral relations. “Even controversial problems can only be solved by talks. Therefore, I am happy to welcome President Putin”, Chancellor Merkel said.

A post shared by Angela Merkel (@bundeskanzlerin) on Aug 18, 2018 at 1:08pm PDT

Pärast seda, kui Venemaa okupeeris 2014. aastal Krimmi ja Ukrainas algas kodusõda, kehtestas Euroopa Liit Venemaale sanktsioonid, seda eelkõige Eesti ja teiste Balti riikide eestvõttel. Ühtlasi lepiti kokku, et riigijuhid Venemaal ei käi ja Venemaaga asju ei aeta.

Loodeti selle peale, et baltlased tunnevad venelasi ja teavad, mis neile kõige paremini mõjub. Nagu selgus, ei tunne baltlased sugugi oma lähemaid naabreid, sest Venemaa ja Putini võim on sanktsioonide tagajärjel ainult tugevnenud. Sanktsioonid on olnud vesi Vene keskvõimu veskile. Ehk siis on soovitule olnud sootuks vastupidine tagajärg, nii et Eesti ja teiste Balti riikide, terve Euroopa julgeolekuolukord on järjest kriitilisem.

Olgu lisatud, et juba samal, 2014. aastal külastas Venemaad Soome president, kuna soomlased on aastakümneid ajanud avatud välispoliitikat. Pärast seda on enamiku Euroopa Liidu riikide juhid hakanud vaikselt Venemaaga kahepoolselt asju ajama, ignoreerides Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.

Asja iroonia on see, et Eesti ja teised Balti riigid katkestasid Venemaaga igasugused suhted, et olla meele järgi oma peamisele patroonile USA-le. Nüüd aga kohtus Vene presidendiga koguni USA president.

Karm tõde on see, et Balti riigid on täiesti kõrvale jäetud, neid ignoreeritakse, neid ei võeta enam tõsiselt. Kas Balti riikidel lastakse sellepärast Euroopa Liit lõhki kiskuda, nagu juhtus paarkümmend aastat tagasi NLiiduga? Vaevalt, et eurooplased sama lollid on kui venelased.

Mis aga väärtustesse puutub, siis mängis Eesti end täielikult auti ELi eesistumise ajal, kui toetas katalaanide peal toime pandud veresauna. Kogu maailm vaatas sel saatuslikul hetkel väikse Eesti poole, nii nagu pärast NLiidu lagunemist vaadati väikse Islandi poole, kes esimesena maailmas tunnustas liidust eraldunud esimesi iseseisvaid riike. Eesti ju kuulutas end samamoodi iseseisvaks nagu nüüd Kataloonia, Eestis korraldati selleks samamoodi referendum. Igal rahval on õigus enesemääramisele, korrutati Eestis pidevalt paarkümmend aastat tagasi. Aga nüüd oldi sellele suisa vastu. Mis on arusaamatu, sest erinevalt suurtest polnud Eestil midagi kaotada. Eesti lasi oma ajaloolise šansi käest. OK, selle eest kutsuti Eesti peaminister tänutäheks Bilderbergi konverentsile, aga see oli ka kõik. Eesti rahvas jäi sama lolli olukorda nagu 1939. aastal, mil NLiiduga kokku mängides aidati Poolat hävitada ja soome rahvale nuga selga löödi. Olgem ausad, Balti riigid lõid 1939. aastal tantsu Poola ja Soome rahva peal. Nagu nüüd tantsiti katalaanide peal.

Närune värk.

PS. Lugu on täpsustatud ses osas, et Eestis toimus iseseisvuse referendum 1991. aasta algul, enne iseseisvuse taastamist 1991. aasta lõpus.