Pärast seda, kui Venemaa okupeeris 2014. aastal Krimmi ja Ukrainas algas kodusõda, kehtestas Euroopa Liit Venemaale sanktsioonid, seda eelkõige Eesti ja teiste Balti riikide eestvõttel. Ühtlasi lepiti kokku, et riigijuhid Venemaal ei käi ja Venemaaga asju ei aeta.
Loodeti selle peale, et baltlased tunnevad venelasi ja teavad, mis neile kõige paremini mõjub. Nagu selgus, ei tunne baltlased sugugi oma lähemaid naabreid, sest Venemaa ja Putini võim on sanktsioonide tagajärjel ainult tugevnenud. Sanktsioonid on olnud vesi Vene keskvõimu veskile. Ehk siis on soovitule olnud sootuks vastupidine tagajärg, nii et Eesti ja teiste Balti riikide, terve Euroopa julgeolekuolukord on järjest kriitilisem.
Olgu lisatud, et juba samal, 2014. aastal külastas Venemaad Soome president, kuna soomlased on aastakümneid ajanud avatud välispoliitikat. Pärast seda on enamiku Euroopa Liidu riikide juhid hakanud vaikselt Venemaaga kahepoolselt asju ajama, ignoreerides Euroopa Liidu ametlikke seisukohti.
Asja iroonia on see, et Eesti ja teised Balti riigid katkestasid Venemaaga igasugused suhted, et olla meele järgi oma peamisele patroonile USA-le. Nüüd aga kohtus Vene presidendiga koguni USA president.
Karm tõde on see, et Balti riigid on täiesti kõrvale jäetud, neid ignoreeritakse, neid ei võeta enam tõsiselt. Kas Balti riikidel lastakse sellepärast Euroopa Liit lõhki kiskuda, nagu juhtus paarkümmend aastat tagasi NLiiduga? Vaevalt, et eurooplased sama lollid on kui venelased.
Mis aga väärtustesse puutub, siis mängis Eesti end täielikult auti ELi eesistumise ajal, kui toetas katalaanide peal toime pandud veresauna. Kogu maailm vaatas sel saatuslikul hetkel väikse Eesti poole, nii nagu pärast NLiidu lagunemist vaadati väikse Islandi poole, kes esimesena maailmas tunnustas liidust eraldunud esimesi iseseisvaid riike. Eesti ju kuulutas end samamoodi iseseisvaks nagu nüüd Kataloonia, Eestis korraldati selleks samamoodi referendum. Igal rahval on õigus enesemääramisele, korrutati Eestis pidevalt paarkümmend aastat tagasi. Aga nüüd oldi sellele suisa vastu. Mis on arusaamatu, sest erinevalt suurtest polnud Eestil midagi kaotada. Eesti lasi oma ajaloolise šansi käest. OK, selle eest kutsuti Eesti peaminister tänutäheks Bilderbergi konverentsile, aga see oli ka kõik. Eesti rahvas jäi sama lolli olukorda nagu 1939. aastal, mil NLiiduga kokku mängides aidati Poolat hävitada ja soome rahvale nuga selga löödi. Olgem ausad, Balti riigid lõid 1939. aastal tantsu Poola ja Soome rahva peal. Nagu nüüd tantsiti katalaanide peal.
Närune värk.
PS. Lugu on täpsustatud ses osas, et Eestis toimus iseseisvuse referendum 1991. aasta algul, enne iseseisvuse taastamist 1991. aasta lõpus.
5 kommentaari:
Ühesõnaga Eestil pole oma poliitikat vaid eliit püüab vaid suurtele meelepärane olla.
Venemaaga majandussidemete taastamine tagaks meie toodangule turu, sest Lääs pole algsele optimismile vaatamata meie toodetest huvitatud.
Kahjuks saavad sellest aru ainult vanemad poliitikud.
paljud eestlased ei tunne venelasi ega venemaad üldse, sest viha ja ajalooline kogemus pimestab. ega hakkagi tundma, eriti kui noori arvestada.
muuseas eestis siiski korraldati iseseisvusreferendum, see toimus 3.märtsil 1991. küsimuse täpset sõnastust ma peast enam ei mäleta, aga poolt oli 77,x% ja kuna seal said tol ajal osaleda ka kõik eestis elavad muulased, siis oli see igati korralik protsent.
tõsi küll, sel ajal oli vilniuse teletorn veel kõigil väga selgelt meeles.
raske öelda, kui palju euroopa suurriigid ise euroopa liidust hoolivad. ma arvan, et kui eu pole neile enam kasulik, siis lastakse eu südamerahuga allavett, aga see on küll kindel, et euroopa suurriigid teevad venemaaga äri edasi sõltumata sellest, mida baltikum ja poola arvavad.
äri ei anna häbeneda, öeldakse selle kohta.
huvitav, kas see hispaania lendur oli äkki katalaan? :P
https://et.wikipedia.org/wiki/Referendum_Eesti_Vabariigi_iseseisvuse_taastamise_k%C3%BCsimuses
huvitav, et isegi narvas oli 25,49% poolt, seega hääletas päris arvestatav hulk venelasi ev taastamise poolt, sest narvas ei olnud 1991. aasta märtsis eestlasi rohkem kui praegu.
kohtla-järvest rääkimata.
võiks ju filosofeerida, miks nad nii käitusid, kas vene rahvuse kuulsast loomulikult õiglustundest (see on tõesti olemas) või oli neil samuti n.liidust kõrini, aga ega seda tagantjärele kindlaks ei tee.
Krimmi pole okupeeritud.
Krimm päästeti Kiievi hunta genotsiidist.
Inno-Irja võiks uuesti üles riputada Ukraina 2012 rahvaküsitluse, mille alusel idapoolsed alade elanikud soovisid enamuses ja Krimm täielikult) minna Venemaa alluvusse. Kahjuks ei leia seda puna-sini kaarti enam ülesse :(
Postita kommentaar