Maailma päästmine võib olla sama ohtlik kui maailma hävitamine

Police use water cannons against protesters in Paris https://t.co/bIbH0cul3i pic.twitter.com/Se6BUjwtio

— Reuters Top News (@Reuters) December 8, 2018

Kui veel 100 aastat tagasi tegelesid maailma riigid üksteise võidu maailma hävitamisega, seda nii sõjaliselt kui majanduslikult, siis nüüd on läinud asi teise äärmusse - võisteldakse selle nimel, et maailma päästa.

Eriti sangarlik on maailma päästmine USA-s, kes alustas sellega seoses kümneid sõdu üle terve maailma, ning Euroopa Liidus, kus ollakse hullumiseni valmis energiat säästma. Tuletagem meelde, et veel 100 aastat tagasi raiuti Euroopas maha peaaegu kõik metsad, et need ahju ajada ja terast toota ning põldusid laiendada. Nüüd on teine äärmus, kus ei lasta maha raiuda ühtegi puud, põllud kasvavad võssa, mistõttu on toidu ja kütte hinnad kerkinud lakke ning inimesed nälgivad juba Euroopas, põhjusel, et mõned üksikud tegelased on võtnud nõuks teha kõik selleks, et mitte lasta maailmamere tasemel kerkida 100 aasta pärast 5 millimeetri võrra.

USA presidendil Donald Trumpil on õigus - Pariisi mäss on alguse saanud kliimakokkuleppest, millega kerkivad, ja eriti Euroopas nii energia kui toidu hinnad. Inimesed mässavad, sest ei tule enam toime. See puudutab ka väikest Eestit, kus kliima on jahe ning enamus inimesi kulutab valdava osa oma sissetulekust kütmise peale, selle asemel, et käia kinos, teatris, tellida ajalehti või osta raamatuid.

Eesti puhul on eriti ohtlik see, et ka lapsi sünnib vähem kui toit ja energia on kulla hinnaga. Selle vastu on Euroopal retsept: tuua migrante sisse Aafrikast. Aga Eesti jaoks pole see lahendus, või on?!