teisipäev, 29. jaanuar 2019

Eesti suur häda: tohutu üledimensioneeritus


Eesti võiks olla tänu oma väiksusele ja mobiilsusele nii Euroopa kui maailma jõukaim ja parim koht elamiseks, aga seda ta kahjuks pole ja ilmselt selleks ka kunagi ei saa. Põhjuseks on Eesti äärmine bürokraatia ja üledimensioneeritus. Eesti tahab olla nagu USA, aga mõõtu on ühe keskmise linnaosa jagu.

Kujutagem ette, et igal linnaosal oleks maailmas oma president (koos kantseleiga), 15-liikmeline valitsus, 101-liikmeline parlament, prokuratuurid, politseijaoskonnad, ülemkohus ja muud kohtud, keskpank, terve rida vanglaid jne. Loomulikult, seda pole. Miljoni elaniku jaoks on heal juhul üks teenusmaja, linnaosa valitsus, kus kõik asjad aetud saavad, ja ongi kõik. Seal linnaosa valitsuses tegeleb selle miljoniga paarsada inimest. Aga Eestis on kümneid tuhandeid ametnikke, kes kõik otsivad omale tööd, kus seda tegelikult pole. Seetõttu pole ime, et varsti on kõik Eesti elanikud karistusregistris. Ning elu on muutunud paljude inimeste jaoks põrguks, kuna kogu aeg käivad mingid kontrollid.

Võrumaa Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts sai insuldi ja andis otsad varsti pärast seda, kui tema väikse moositalu hoovi sõitis 14 kontrolli-ametnikku, 5 korda enam kui talus töötajaid. Laiemas plaanis on terve Eesti üks suur Taarapõllu talu. Haldusreformi idee oli seda olukorda parandada, aga tegelikkuses paigutati ametnikud lihtsalt ühest kohast teise ja mitte midagi ei muutunud.

Nõukogude Liidu hävitas tohutu bürokraatia ja nüüd tundub, et Eesti on pärast 30 iseseisvuse aastat astumas samasse ämbrisse. Pärast NLiidu lagunemist oli natuke aega inimestel hingamisruumi, kus elu hakkas õitsema ja loodi palju uusi ettevõtteid, aga nüüd on tõmmatud jälle kotusuu kinni.

Euroopa Liidu suurim häda on see, et see on maailmas bürokraatia musternäide ning Euroopa Liidult pole Eestil oma hädas abi võimalik saada. Pigem vastupidi, EL soodustab bürokraatia arengut. Euroopa Liidu peamine olemus ja sisu ongi pakkuda ametnikele tööd ja leiba, mingit innovatsiooni või muud pole sealt mõtet oodatagi. Või mis innovatsiooni saavad ja suudavad teha ametnikud?!

Innovatsioon ja bürokraatia on pöördvõrdelises sõltuvuses: mida enam bürokraatiat, seda vähem innovatsiooni ja seda kehvem on elu. Praegused mässud ja rahutused Prantsusmaal ja Saksamaal on selle kõige tagajärg. Eestis on olnud näiliselt hea elu ainult seetõttu, et igal aastal on saadud Euroopa Liidult miljard eurot raha. See raha on tulnud Prantsus- ja Saksamaalt. Alates 2020. aastast seda raha enam Eestisse ei tule, paljuski Suurbritannia lahkumise tõttu, mistõttu on ka Eestis oodata sarnast olukorda, nagu oli 10-15 aastat tagasi Lõuna-Euroopas, kui seal toetused ära kadusid. Majandus langes sügavasse kriisi, mis kestab tänaseni. Ehk siis: Eestis on oodata suurt kriisi järgmiseks 10-15 aastaks, kuna ära jäävat miljardit eurot ei asenda miski ning kohanemine võtab kaua aega.

Kas Eesti on selleks valmis? Kordan veel: Eesti võiks tänu oma väiksusele olla parim ja jõukaim koht elamiseks terves maailmas. Kõik eeldused selleks on olemas. Eesti noored on hariduselt ja andekuselt maailma tipus, aga sellest pole kasu, sest nad ei jää Eestisse, kuna hingamisruumi ei ole.

Lihtsalt mõtteaine.

Kommentaare ei ole: