Täna oli siis meiepoolsete lõplike seisukohtade kohtusse lähetamise tähtaeg. Koostasin seda oma sõmavabaduse manifesti terve päeva ja olen selle üle täitsa uhke. Tugineneme ennekõike Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile (lühidalt Euroopa inimõiguste konventsioonile) , mis kaitseb sõnavabadust ka ametivõimude ehk läbi oma ameti avaliku võimu teostajate eest. Aga lugege ise, kõige olulisemad kohad tegin tekstis rasvaseks :)
KOSTJATE LÕPLIK SEISUKOHT
Soovime oma lõplikus seisukohas keskenduda kõige olulisemale, milleks on sõnavabadus.
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 lõige 1 ütleb: „Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest.”
Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 45 on öeldud: „Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.”
Vaadeldavas kohtuvaidluses on Gea Kangilaski üritanud luua muljet, justkui kostjate veebipäevik ehk blogi oleks uudisteportaal, kus tema kohta on avaldatud valesid faktiväiteid. Veebipäevik on aga oma olemuselt (ja see tuleb välja juba sõnast „päevik”) mitte portaal, kus avaldatakse uudiseid, vaid päeviku pidaja või pidajate arvamuste kogum. Kuna kostjad kirjutavad valdavalt ühiskondlik-poliitilistel teemadel, siis on nende päevik nende ühiskondlik-poliitiliste arvamuste kogum. Kostjad jälgivad ühiskonnas ja poliitikas toimuvat ning panevad oma selle käigus tekkivad mõtted kirja.
Olles vaadanud Eesti Kanepiliidu poolt Youtube’i üles laaditud videot, kus hageja tunnistab, et „mul on omad tuttavad, kes on kannatanud tegelikult selle /kanepi/ tõttu. Neilt on avastatud kanepit”, ning deklareerib samas, et pooldab kanepi legaliseerimist, tekib paratamatult küsimus, miks ta seda teeb ja kas kanepi legaliseerimine võib olla ka tema enda isiklik huvi. Seetõttu püstitasime oma arvamusavaldustes küsimuse, kas Gea Kangilaski võib ka ise olla kanepisõltlane ehk narkomaan.
Nii Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon kui Põhiseadus lubavad sõnavabadust piirata teatud juhtudel – näiteks avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.
Kui Gea Kangilaski ametiks poleks olla Tartu volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht, aktiivne tegevpoliitik, kes kandideerib ka eelseisvatel valimistel Eesti Vabariigi Riigikokku, mille tulemusena temast võib saada seadusandliku võimu kandja või kogunisti valitsuse liige, siis võiks tõesti küsida, kas tema kohta sellise küsimuse püstitamine oli õigustatud ning kas sellega ei rikutud ülemäära tema õigusi.
Kuid Gea Kangilaski ei ole tavaline inimene, kes lihtsalt ühes videos kanepi kohta oma arvamust avaldas. Gea Kangilaski on avaliku võimu kandja, kel on tänu sellele võimule võimalik mõjutada inimeste elusid ja kes pürgib veel suurema võimu poole. Kui ta osutub Riigikokku valituks, on tal võimalik mitte ainult kanepi legaliseerimise eest võidelda, vaid astuda oma plaani täide viimiseks reaalseid samme, algatades näiteks kanepi legaliseerimise eelnõu. Oma positsioonist lähtuvalt on tal kohustus taluda enam kriitikat kui inimesel, kes ei ole avaliku võimu kandja ja kel ei ole võimalik mõjutada teiste inimeste elusid.
Hetkel on kanepi tarvitamine ja käitlemine Eestis siiski kuritegu ning kui üks juhtiv poliitik tunnistab, et tema tuttavad on pannud toime kuriteo („neilt on avastatud kanepit”), võideldes ise samas aktiivselt selle kuriteo dekriminaliseerimise eest, siis on avalikkusel õigus esitada küsimusi ka selle juhtiva poliitiku enda kohta. Eesti Tervise Arengu Instituut on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kanep on eriti ohtlik noortele. Kuna Gea Kangilaski tegevus on suunatud kanepi ka noortele lihtsamini kättesaadavaks tegemisele, siis on küsimuste esitamine eriti õigustatud.
Lõpetuseks tuleksime tagasi Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10 juurde, kus on on öeldud, et õigus sõnavabadusele kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta.
Ilma ametivõimude sekkumiseta. Vaadeldavas kohtuvaidluses on poolteks blogijad ehk veebipäevikus oma isiklike arvamuste avaldajad Inno ja Irja Tähismaa ning läbi oma ameti avalikku võimu teostav Gea Kangilaski. Mitte lihtne inimene, kelle tuttavate juurest politsei kanepit avastas ja kes oma tuttavate elu kergendamiseks kanepi legaliseerimise eest võitleb. Vaid Tartu linna volikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni juht Gea Kangilaski, kel on oma ameti tõttu võim reaalselt teiste inimeste elusid mõjutada.
Seetõttu tuleks ameti- ja eriti poliitilise ametivõimu kandjate katsetesse avalikkusega manipuleerida ning teiste inimeste arvamusavaldusi tsenseerida (mida keelab ka Põhiseadus) suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Kui sõnavabadust hakatakse piirama iga kord, kui avaliku võimu esindaja on öelnud välja midagi rumalat (vaadeldaval juhul Gea Kangilaski poolt Kanepiliidu videos lausutud sõnad oma tuttavate kohta, kelle juurest on avastatud narkootikume) ning üritab pärast kahetsedes ja oma valimisedu pärast muretsedes informatsiooni levikut tõkestada ning selle kohta käivaid arvamusi tsenseerida, siis ei ole see kindlasti vastavuses Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Põhiseaduse sõnavabadust puudutavate sätete mõttega.
Ametivõimu kandjate eraldi ära märkimine Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 10 esimeses lõikes näitab, et just avaliku võimu teostajate eest tuleb sõnavabadust kõige rohkem kaitsta. Kuna neil on oma võimu säilitamise eesmärgil kõige suurem soov ning huvi teiste inimeste sõnavabadust piirata.
Jah, ka ametivõimu esindajal on õigus oma eraelu kaitsele, aga ametivõimu esindaja ei saa nõuda, et avalikkus ei tohi arutleda tema enda poolt avalikult välja öeldud seisukohtade üle, neid kritiseerida ja nende kohta küsimusi küsida. Kui ametivõimu esindaja saab hakata otsustama selle üle, kuidas avalikkus tema sõnu intepreteerida tohib ning millised arvamused ja küsimused nende põhjal on lubatud, millised mitte lubatud, siis on see tsensuur ning me ei saa enam rääkida õigusriigist.
Lähtudes eeltoodust
Palume:
Jätta Gea Kangilaski hagi rahuldamata ja tema kohtukulud tema enda kanda.
Lugupidamisega
Irja Tähismaa
Inno Tähismaa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar