Mis värk on Inno jalaga?

Kes on metsas elanud ega tea, et Inno on juba nädal aega ühe jala peal vetsu keksinud, siis teile väike järeleaitamistund: nimelt hüppas Roosi Innole nädal aega tagasi jala peale, kui Inno magas, ja kuna see oli sama jalg, mille peale mina neli aastat tagasi Lissabonis surmväsinuna istusin, siis, khm, sai Inno jalg pehmelt öeldes viga ning ta on pidanud nüüd mõnda aega voodirežiimil olema.

Alguses Inno kiitis, et ohh, see pole üldse nii hull laks nagu Portugalis, aga paar päeva tagasi oli ta juba väga vihane, sest ei saanud üldse asu ega magada ka. Pidi terve öö üht jalga teise vastu masseerima, sest muidu lihtsalt ei kannatanud olla. Ükski asend polnud hea. Ei, mingit teravat valu polnud, lihtsalt selline tuim tuikamine. Loomulikult oli Inno väga vihane ning torises praktiliselt iga asja peale. Magamata ju ka. „Ei, nüüd on ikka palju hullem kui Portugalis,” kaebas ta üleeile, haiget jalga vastu radiaatorit hõõrudes. Ma ei osanud ka midagi arvata. Mõtlesin hirmuga, et kui Inno enam käia ei saa, siis pean teda ratastooliga lükkama hakkama. Aga kuidas lükata korraga ratastoolis Juulit JA Innot? Käia nendega kordamööda jalutamas?? Ja siis kolmandat korda veel beebiga???

Aga kus häda kõige suurem, seal mõistus muidugi kõige teravam. Ja Innol lahvatas! „Ma vist võtan endal selle tugisoki ära,” ütles ta laupäeval. Ma olin talle nimelt kaks päeva pärast viga saamist apteegist tugisoki toonud ja Inno oli alguses kiitnud, et ohh, see tegi nüüd küll enesetunde palju paremaks, toestab mõnusasti jalga. Aga see „toestamine” kestis ainult paar päeva, edasi tuli tuim tuikamine ja Inno arvas, et nüüd on ikkagi palju hullem kui Portugalis.

Ta sikutas omal soki jalast ja ohkas kohe kergendatult. Tuli välja, et sest paganama sokist polnud mitte s....gi kasu, vaid hoopis kahju :D Nimelt oli Innol sest topeltkand tekkinud, mis oligi selle tuima valu põhjuseks! Ja kuna ta pigistas tal ka veresooned kinni, siis selgus ka põhjus, miks Inno viimastel päevadel näost nii valge oli ja juba pärast paari hüpet ähkima hakkas!

Pärast soki jalast võtmist paranes ta enesetunne igatahes sekunditega ning täna sai ta juba haigele jalale toetuda ning nõnda normaalse inimese moodi vetsu minna. Ilma, et Roosi teda järele ahvides kah ühe jala peal ei hüppaks ning mina hüsteeriliselt ei naeraks (no ma ei saa sinna midagi parata, mind lihtsalt ajavad sellised asjad naerma :D) Ja ta saab jälle öösel magada, nüüd juba kaks ööd järgemööda. Ja on lõpuks ometi heas tujus!

Nii et näete - ravi VÕIB olla hullem kui haigus! Ettevaatust tugisokkidega!! Innol oli suurus XL, aga ikka tegi ta jalale hullusti liiga. „Ma arvasin juba, et suren ära,” ütles Inno oma paari päeva tagust olukorda kirjeldades.

Aga no vähemasti ei olnud koroona :D Lihtsalt sokk tahtis ära tappa :D

Ülal üks lahe pilt Innost. Soengu autor: Roosi.