Sünnitaks kodus? ;)

Suuremate sünnitusmajade naistearstid on mures, sest sünnitajad on hakanud seoses eriolukorra piirangutega rohkem kodus sünnitama, kuna isasid ega tugiisikuid sünnitusmajja ei lubata.

No aga mis kehtestasite siis nii lolli piirangu, et isasid ja tugiisikuid haiglasse ei luba? Ükski normaalne naine ei taha sünnitada nagu nõukaajal :D See on nii võigas ning inimväärikust alandav, et selle peale ei taha isegi mitte mõelda. Lisaks sellele ei ole ka üheselt selge, kas nakatunud emad eraldatakse nende beebidest või mitte. Ainult mingit käojaani on aetud selle kohta. Ja mis on koroonapositiivsetest sünnitajatest saanud? Ainult üks väike uudis oli, et Pelgulinnas sünnitas naine, kes osutus positiivseks. Aga kas ema ja laps on ikka veel koos? Kaua nad haiglas passima pidid või passivad veel? Kui palju üldse on olnud koroonapositiivseid sünnitajaid? Kas kõikidele sünnitajatele tehakse koroonatest? Aga mis siis, kui sünnitaja keeldub? Tehakse vägisi? 

Vaikus.

Mina olen oma kaks esimest last sünnitanud haiglas. Juuli sündis Elites ja no see sünnitus läks täiega aia taha. Valulävi on mul hirmus madal, aga epiduraali mulle ei tehtud, mis viis lõpuks selleni, et ma olin pärast kaheteisttunnist tulutut pressimist täiesti oimetu. Ei jaksand isegi kätt liigutada; Inno ütles, et ainult naeratasin totakalt :D Arstil ja ämmakal oli ühel hetkel mõistus otsas. Laps ei liikunud sünnitusteedes edasi ja mina olin kontaktivõimetu laip. „Mis nüüd teha?” küsisid nad Innolt, „Kas läheme erakorralisele keisrile?” Inno mõtles hetke ja otsustas, et proovime veel. Ja vedas minu, veel hingitseva laiba, sünnitustoolile, kus Juuli kuidagi - ma ei tea, kuidas :D - mu seest välja kisti. 

Teine sünnitus oli Tartus Maarjamõisas, kus mu sünnituse juures viibis minu hinnangul Eesti parim naistearst Fred Kirss. Kes sai kohe aru, et mulle on vaja teha epiduraal või õigemini minispinaal. Astmahaigel inimesel on nimelt pärast väiksematki hingeldamist toss väljas ning seepärast ei tohi pressimise faas olla väga pikk. Nii lebotasin paar tunnikest niisama, 0 valudega, ning  pressisin ainult pool tundi. Selleks perioodiks mul jõudu jagus ning Roosi oli paari pressiga väljas! :D 

Nüüd mõtlen, mida siis kolmandal korral teha. Valulävi on mul endiselt madal ning ka astma pole kuhugile kadunud. Selge on see, et ma vajan epiduraali. Nii et kodusünnitus, kuigi ma olen seda kaalunud, ei tule minu puhul kahjuks arvesse. Tahaks ju küll füüsiline kangelane olla, aga loodus pole mulle selleks eeldusi andnud ning ma pean aduma reaalset olukorda. Ning sünnitama haiglas, kui ma ei taha ühel hetkel samamoodi oimetu olla. 

Aga kui teil sellist probleemi nagu minul pole, siis sünnitage jumala eest kodus! Haiglad on ühed põhilised koroonakolded ning võite sinna siseneda koroonata, aga lahkuda koroonaga. Mida suurem haigla, seda suurem risk. Pärast ütlete lihtsalt, et ups, tuli enne ära, kui haiglasse jõudsin, ja korras :) 

Aga haiglad võiks muidugi ka oma lollid piirangud ära kaotada. On ebainimlik isasid oma laste sünni juurde mitte lasta, ükskõik kui roosamannavahuselt te seda ka ei põhjendaks. ERITI esmasünnitajate puhul. Nii et kaotage oma lollid piirangud ära ning naised tulevad jälle haiglasse sünnitama. Sünnitamine on usaldussuhe.  Ei ole võimalik usaldada kedagi, kes võtab sult ära baasturvatunde. 

Sünnitajate kallale oleks võinud minna viimases järjekorras.

Pildil vastsündinud Juulike :)