Meil oli täna väga tähtis päev. Mis Suur Reede, jätke naljad! :D Inno käis täna esimest korda oma jala peal väljas! No mitte päris esimest korda, aga saate aru küll.
Kokku passis ta siis toas, jala- , mitte koroonakarantiinis alates eelmise nädala esmaspäevast ehk 11 päeva. Päris palju, aga kui arvestada, et soovitus oli niiehknaa kodus püsida, siis polnudki vast ehk kõige hullem. Nii et täna hommikul seisis ta uljalt keset tuba ning teatas, et läheb välja. Tegelikult tahtis ta minna juba läinud nädala lõpus, aga meie olime kategooriliselt vastu. Mida? Ise vedas veel üht jalga järel, kui vetsu läks! Õnneks Inno väga palju ei protesteerinud ning üks hea sõber tõi meile pakiautomaatidesse saabunud pakid koju kätte.
Täna aga polnud Inno jalal enam häda midagi, ehk ainult natuke oli käimisel aru saada, et ühele jalale toetutakse rohkem. Igatahes haaras Inno kella kaheteistkümne paiku reipalt prügikotid pihku ning marssis välja. Meie andsime talle nimekirja kaasa. Ma väga pikka ei teinud, et vaeseke ei peaks raskeid kotte tassima.
Tunni aja pärast oli Inno tagasi. Hästi elevil ning rõõmus. Selgus, et ta oli poe tühjaks ostnud :D Või noh, ok, mitte päris, aga peaaegu :D Sest tal oli kaasas neli pilgeni täis kotti. Toitu, majapidamistarbeid, mänguasju ja isegi neli Hesburgeri einet! Me Roosiga pidime pikali kukkuma, aga Inno tuletas meelde, et ta oli ju Roosile esmaspäeval lubanud, et toob talle Hesburgerist lasteeine, aga siis hüppas Roosi talle jala peale ning see jäi ära.
Vot, milline isa on Inno, mul tuleb kohe pisar silma. Laps hüppab talle jala peale ja tal on ikka lapsele antud lubadus meeles! :) :D
Pildil Inno ja Roosike aasta tagasi Lõuna-Euroopas reisimas.
Kokku passis ta siis toas, jala- , mitte koroonakarantiinis alates eelmise nädala esmaspäevast ehk 11 päeva. Päris palju, aga kui arvestada, et soovitus oli niiehknaa kodus püsida, siis polnudki vast ehk kõige hullem. Nii et täna hommikul seisis ta uljalt keset tuba ning teatas, et läheb välja. Tegelikult tahtis ta minna juba läinud nädala lõpus, aga meie olime kategooriliselt vastu. Mida? Ise vedas veel üht jalga järel, kui vetsu läks! Õnneks Inno väga palju ei protesteerinud ning üks hea sõber tõi meile pakiautomaatidesse saabunud pakid koju kätte.
Täna aga polnud Inno jalal enam häda midagi, ehk ainult natuke oli käimisel aru saada, et ühele jalale toetutakse rohkem. Igatahes haaras Inno kella kaheteistkümne paiku reipalt prügikotid pihku ning marssis välja. Meie andsime talle nimekirja kaasa. Ma väga pikka ei teinud, et vaeseke ei peaks raskeid kotte tassima.
Tunni aja pärast oli Inno tagasi. Hästi elevil ning rõõmus. Selgus, et ta oli poe tühjaks ostnud :D Või noh, ok, mitte päris, aga peaaegu :D Sest tal oli kaasas neli pilgeni täis kotti. Toitu, majapidamistarbeid, mänguasju ja isegi neli Hesburgeri einet! Me Roosiga pidime pikali kukkuma, aga Inno tuletas meelde, et ta oli ju Roosile esmaspäeval lubanud, et toob talle Hesburgerist lasteeine, aga siis hüppas Roosi talle jala peale ning see jäi ära.
Vot, milline isa on Inno, mul tuleb kohe pisar silma. Laps hüppab talle jala peale ja tal on ikka lapsele antud lubadus meeles! :) :D
Pildil Inno ja Roosike aasta tagasi Lõuna-Euroopas reisimas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar