EMADEPÄEV

Võru linnas võis täna üle hulga aja näha rõõmsat sagimist. Paljud kiirustasid kuhugile, lillekimp ja tort näpus. Eks ikka ema juurde, sest täna on ju emadepäev. 

Mõelda - alles kuu aega tagasi olnuks see kujuteldamatu. Vanemas eas emad istusid kodus ja lasid endale toidu ukse taha tuua. Ainult akna alt võis emale lehvitada. Mäletate, emale küllaminek võis tähendada talle surmava viiruse viimist?

Aga inimesed unustavad kiiresti. Täna väljas liikudes ning inimeste nägusid vaadates võis jääda mulje nagu koroonat poleks kunagi olemas olnudki. Nagu me oleks ta ise välja mõelnud ja alles nüüd korraga aru saanud, et oh, see oli ju vaid kujutluspilt. Ja nüüd me siis naerame selle üle. Endi üle.

Aga on meil põhjust naerda? Või naerab koroona pärast meie üle? Kuidagi kummaline on, astuda korraga nii erinevasse reaalsusesse ning teha nägu, nagu midagi poleks olnud.

Täna oli Kagukeskus veel tühi, aga homme lähevad kõikide kaubanduskeskuste poed korraga lahti ja seal hakkavad taas edasi-tagasi voorima rahvamassid. Püüdsin seda täna tühjas Kagukeskuses, kuhu me saabunud pakile järele läksime, endale ette kujutada. Sajad inimesed, kes kujutavad ette, et see kõik oli vaid paha unenägu. Kas neil on veel meeles see kaks pluss kaks ja kätepesu? Või tahavad nad seda iga hinna eest unustada?

Ma ei tea. Seda, millised tagajärjed me unustamisel ning teise äärmusse vajumisel on, näeme kahe nädala pärast. Olge seni igaks juhuks ettevaatlikud, kallid sõbrad, eks. Sest nii väga kui me seda ka ei vihkaks, koroona oli ja ON päriselt olemas. Ta ei ole meid jätnud, mis siis, et hiilib mõnda aega kõrvaltänavatel. Kõige hullem, kui kurjategija ründab sind pimedas kangi all, kui seda kõige vähem ootad.

Sestap hoidke ennast ja ärge andke talle seda võimalust.

Pildil täna lastega Ränduris. Tegime kõigepealt linna peal väikese jalutuskäigu ja läksime siis Rändurisse sööma. Sealne kitsejuustusalat on oivaline :)