teisipäev, 23. juuni 2020

Vaktsineerimisest, vol 3 :)



Kindlasti huvitab paljusid, mis me nüüd vaktsineerimise osas ette võtsime. Et kas vaktsineerisime Ella ära või mitte :D

Hüva, ei hoia enda teada. Ella jäi sünnitusmajas vaktsineerimata ning ka tema ei saa enne viieaastaseks saamist ühtegi sutsu.

Mina nimelt beebide vaktsineerimisse ei usu. Nägin Juuli pealt, kes sai Elites nii tuberkuloosi kui b-hepatiidi süsti, kuidas see ühele tibatillukesele organismile mõjub. Hirmus pepulööve, toidu tagasiheide, ööd ja päevad kestev kisa. Need torked teda Angelmaniks ei teinud (Angelmani sündroom tekib viljastumise hetkel), aga muutis meie esimesed hetked beebiga täielikuks põrguks. Inno käis temaga TUNDE mööda tuba ringi, kiigutas ja kussutas, aga see ei aidanud - Juuli kriiskas ikka nagu ratta peal. Lisaks need kümned lööbevastased kreemid, mida me proovisime... No mitte miski ei aidanud! Jube meenutada. Nii et ei. Kirjutasin haiglas avalduse ning asi ants. Mingit survet mulle ei avaldatud, lihtsalt toodi paber, nii et vaktsineerimine on Eestis tõesti vabatahtlik :)

Ka Roosi ei saanud haiglas ega ka pärast seda mitte ühtegi vaktsiini. Alles nüüd sai esimese ning ainsateks kõrvaltoimeteks olid süstekoha punetus ning valulikkus. Mis on ok, see on tavaline. Nii et minu isikik arvamus on see, et last võiks esimest korda vaktsineerida siis, kui tema enda immuunsüsteem on välja kujunenud ehk siis viieaastaselt. Seni võiks anda rinnapiima.

Mina olengi nii Juulile kui Roosile üüratult kaua aega piima andnud ega palu selle pärast kellegi ees vabandust :D Juuli sai seda kuus ja pool aastat ning Roosi viis ja pool aastat. Tema hakkab nüüd lõpetama. Vahepeal võtab beebi kõrvalt paar suutäit, aga eile teatas mulle tähtsalt, et see piim on beebile ja tema on juba „suur tüdruk.” :D

Aga eks muidugi igaüks teeb oma otsuse vaktsineerimise osas ise. See ongi sügavalt isiklik otsus, sest lõppastmes vastutad oma lapse eest ikkagi sina ise. Mitte keegi teine. Mina saan ainult oma kogemusest rääkida.

Erinevalt Juulikesest pole pisi-Ellal (nagu ka Roosil temavanusena) mitte mingisuguseid lööbeid ega toidu tagasiheidet, ta magab mõnuga ega kriiska üldse. Sööb, magab ja uudistab oma seni veel heledate silmadega maailma. Ja meie elu on tänu sellele mõnus ning kerge.

Pildil kuuepäevane Juulike, sama vana kui Ella praegu :) Siin kuuepäevane Roosi:

6 kommentaari:

ann ütles ...

Mina pooldan laste vaktsineerimist beebina, paralleelselt rinnapiimaga. Mina kaldun arvama, et rinnapiim toetab beebit ja aitab imuunreaktsiooniga (mille tekitab vaktsiin) ilusti toime tulla. Seega said kõik kolm last tuberkuloosi ja hepatiidi sünnitusmajas ja teised kavakohaselt.

Et beebi kisab öösel, sellest ma ei tea õnneks midagi. Mul toimis hästi "nibu suhu, suu kinni" meetod ehk magasin beebiga hästi lähestikku ja kui läbi une mingit nihelemist kuulsin, torkasin aega viitmata nibu suhu ja beebi hakkaks piima tankima. Siis vedasin ennast korraks istuli ja imik õla najale krooksuma (üle 3 kuusega polnud seda vaja õnneks enam teha), misjärel kukkusin padjale tagasi ja magasime edasi kuni järgmise piima tankimise soovini.

Tõsi küll, vanim laps oli alguses omapärase rütmiga beebi. Nimelt, peale kella 21 imetamist ta ei tahtnud kuidagi magama jääda (üleväsimus? gaasid?). Küll aga nõustus magama jääma peale kella 12-st imetamist ja magas üldse vahepeal söömata siis nagu kott kella 6-ni (!). Eks ma olin alguses ähmis (esimene laps ka), aga kratsisin pead ja leidsin sellise lahenduse, et enne 12 magama ei läinudki - tegin elutoa hämaraks, istusin, laps süles, hästi vaikseks keeratud teleka ette ja vaatasin telekat. Kui laps rahutuks läks, võdistasin põlvi. Kella 12 ajal söötsin lapse, panin ta võrevoodisse ja heitsin ise ka magama. Ärkasin kella kuue paiku beebi nihelemisest ja panin ta ruttu nibu otsa, siis magasime kella 8-ni - jälle söömine, siis kella 10 ni - ning kuna peale kelle 10-st söömist lõi beebi reeglina silmad lahti, tõstsin ka ise voodist ja suundusin hommikut sööma. Kolmekuuselt laps muutus - oli nõus kell 9 magama minema, aga öösel pikka pausi siis enam ei pannud. Teine ja kolmas olid kohe nö. tavalise imemisrütmiga beebid, kes imesid- magasid-imesid-magasid ning öösel pikka pausi ei harrastanud.

Irja ütles ...

Jah, ma täitsa austan seda arvamust. Roosi sai ka vaktsineerimise ajal ning pärast piima.

Vaktsineerimivastane ma kindlasti pole, aga leian, et pigem hiljem kui varem ning pigem vähem kui rohkem. Siin ongi väga raske nõu anda, kuna igaüks vastutab oma lapse eest niiehknaa ise ning teab, millise riski on tema valmis võtma. Samuti on selge, et tõsised kõrvaltoimed tekivad vähestel lastel. Ka lööbed, tagasiheide ning kisa pole tõsised kõrvaltoimed, küll aga tüütud vanemate jaoks.

Nii et - tehke endale teema selgeks ning tehke enda jaoks õige valik.

ann ütles ...

Piima tagasiheitsega oli aga nii, et mõlemad poisid olid usinad piima tagasiheitjad (peale imemist tuli alati üks suur krooooooks! ja sellega koos ka lärts! piima tagasi). Emme pidi alati voodisse lapikesi alla sättima ja pärast, kui poisid juba ringi roomasid, põrandalt omaenda rinnapiima loike kuivatama. Mingit vaeva piima tagasitulek ei näinud poistele põhjustavat, nemad olid piimaloikude kõrval rõõmasad edasi, aga koristamist jagus.

Tütar aga ei heitnud üldse piima tagasi. Tal tulid kuivad krooksud ja ka hiljem roomates oli põrand puhas.

Mõtlesin, et mis selle vahe siis põhjustas? Kaldun arvama, et isu erinevus. Nimelt, poisid on olnud mõlemad väga aplad - rinnal mul mõõtjat peal ei ole :), aga kohe, kui neile rinnapiima kõrvale putru/püreed andma hakkasin, märkasin, et nad olid nõus alla kugistama kõik, mis neile suu juurde tõstsin - savi sellest, et uue maistega toit - anna aga! Tütar aga käitus tahke toiduga hoopis teisiti - oli uue maiste suhtes umbusklik, valis toitu... Mu vanem poeg pidi õel huvitavat mänguasja silmade ees tantsitama, et ta paigal püsiks ja siis "tsirkuse" kõrvale oli võimalik talle ka mõned ampsud putru/püreed suhu sokutada. Aja jooksul küll harjus, aga no ta sõi ikka aeglasemalt kui poisid ja tagasihoidlikumaid koguseid.

Sellest järeldasin, et ilmselt olid poisid juba rinda imedes hundiisuga - nad imesid oma mao katkemiseni piima täis ja siis polnud ime, et koos ülestungiva õhukrooksuga või ka lihtsalt roomama/liigutama hakates katkemiseni täis pugitud maost osa piima välja lärtsatas :P Tüdruk aga oli mõõduka isuga ning ilmselt imes oma mao parasjagu täis ning seetõttu ta piima üle ei ajanud.

Irja ütles ...

Vahvad lood :D

Anonüümne ütles ...

Tolereerin, hukka ei mõista.

Minu enda lapsed on saanud nö kalendri järgi kõik vaktsiinid aga pole nendega mingit muret beebieas ega ka hiljem olnud. Ei lööbeid, tagasiheidet, magasid kenasti, rinnapiima said mõlemad üle aasta.

Anonüümne ütles ...

Ahjaa, pole ma lapsi ka krooksutanud :D