Ma arvan ka seda, et sel üleüldisel vaktsineerimispaanikal ei ole mõtet. Rahunege, inimesed. Piisab täitsa hästi sellest, kui sa hoiad teistega DISTANTSI, ringi ei SÄHLA ning oled peaasjalikult koos oma PEREGA. Siis võid selle suure süstimisvõidujooksu ära unustada ning selle asemel hoopis raamatut lugeda. Või Netflixist mõnd mõnusat filmi vaadata. Või kevadist ärkavat aeda imetleda.
Me kunagi Innoga käisime New Yorgis Guggenheimi muuseumis. Ja mulle jäi sealt eluks ajaks meelde üks ekspositsioon huntidest, kes kõik jooksid teineteise sabas kuristiku poole. Ainult mõned hundid valisid kõrvalraja, aga enamus ikka teiste sabas - kuristiku poole. Praegune vaktsineerimispaanika meenutab mulle natuke neid hunte. Inimesed ei mõtle üldse ise, oma peaga, vaid teevad nii nagu teised ees. Aga natuke ju võiks ometigi mõelda. Et mis on konkreetselt minu jaoks hea ning kasulik. Võib-olla see ongi see süst? Kui nii, siis nii, aga enne, kui lähed, MÕTLE!
3 kommentaari:
Niisamuti peaks mõtlema ka siis, kui otsustatakse öelda vaktsineerimisele EI. Ka juhul, kui pakutakse seda AstraZeneca vaktsiini.
Miks?
Me ei tea, kus ja millal me viiruse saame ning kuidas meil vaktsineerimatuna läbipõdemine möödub. Tüvesid on erinevaid. Inimesed on erinevad ja haigus kummaline. Vaktsiinide osas rõhutatakse kõrvalmõjusid, kuid nende kõrval on kordades rohkem neid juhtumeid, kus kõrvalnähte ei olnud või olid need talutavad. Ja meedia sellest ju ei räägi, sest see eimüü.
Vaktsineerituna on kindlus suurem, et haigus ei kulge raskelt, me põeme selle läbi ja elame edasi. Võibolla ei haigestugi ega kanna ka nakkust edasi.
Niikaua kui keegi tundmatu inimene sureb koroonasse, on see lihtsalt statistika. Kui juhtub olema inimene, keda me tundsime, on koroonasurmal hoopis teine puudutus.
Näited elust enesest:
1. Peres ema, isa ja täisealine poeg (Lääne-Virumaal). Kõik haigestusid koroonasse. Isa suri Rakvere haiglas. Ema ja poeg on ravil Tartu haiglas, poja seisund hullem kui emal.
2. Vanem abielupaar (Tallinnas). Haigestusid raskelt koroonasse ja tänaseks meest enam ei ole, naine põdes haiglas,jäi ellu.
Ja endal kodus äsja raske infarkti läbi teinud elukaaslane. Kindlasti lasen end vaktsineerida, sest koroonat elukaaslane tõenäoliselt enam üle ei elaks Ainus võimalus, kust ta praegu nakkuse saaks, olen mina, kes ma käin kodust väljas, haigestun ja toon nakkuse koju kätte. Seega ei olegi tegelikult võimalust ega õigust vaktsiinist loobuda.
Hoidke ennast ja teisi enda ümber.
Ise eelistaks ka Pfizerit.
Kuid tänase meedia halvustavatest väljaütlemistest vabad ajad hõivanud noorte ja keskealiste pihta, nagu "möll", "keskealised hordid" jne., ei saa ma aru.
Võiks ju pigem õnnelik olla, et hulk AZ sai ära kulutatud nende peale, kes olid nõus seda võtma - ja teisele jääb selle võrra Pfizerit/Modernat rohkem? Või siis seni, kuni teisi vaktsineeritakse, saavad need, kes praegu polnud valmis minema, veel järele mõelda, kas üldse ja millega.
Aga ei - mingipärast kukuti neid nooremaid halvustama, umbes, et nemad nüüd tõmbavadki eakate vaktsineerituse protsenti alla. No vaevalt küll.
Loomulikult on üsna mugav, kui saab kodus olla. Ainult et kui majandus saab liiga kinni poodud, ei pruugi see kodus olemine enam nii mugav olla, sest sissetulek enam ei jookse (ei telli keegi enam arvutitöötajalt tööd või/ja jäävad riiklike toetuste kassad kuivale). Nii et ega üleliia laialt seda aega ka käes pole.
Minu vanaema (84) sai nädal tagasi Pfizeri Lääne-Virumaal.
Postita kommentaar