KAHETEISTKÜMNES REISIPÄEV :)

 Noh, sõbrakesed, mis ma teile siis täna räägin? Täna me jälle puhkasime. Oviedos oli pilvine ilm ning 13 kraadi. Õnneks vihma ei sadanud, sellest Prantsuse vihmast oli täiega kopp ees. 

Magasime kella kümneni. Hommikul ootas köögis ebameeldiv üllatus - Airbnbs oli ainult kofeiinita kohvi ehk decaféd. Inno juubeldas, tema ainult decaféd joobki. Aga mina olen kohvinarkomaan! Polnud midagi teha, jõin siis seda pagana decaféd. Sellist solki pole elus joonud, täielik lambieli! Otsustasin siiski vapper olla ning mõtlesin, et äkki ajab asja ära.

Ei ajanud! Tunni aja pärast oli mul peal selline nõrkus, et mõtlesin, et kukun pikali. Haigutasin vist viiskümmend korda järjest. Ajasin uudiseid tegeva Inno "ylös, ulos ja lenkille" ning läksime poodi kohvi ning toidukraami ostma. Õnneks on meie Airbnb kesklinnas ning lähim toidupood Mercadonia praktiliselt nurga taga. Laadisime seal käru head-paremat täis ning kõmpisime laisalt kodu poole tagasi. Roosi oli aga nördinud, et Mercadonias polnud ühtegi mänguasja ning nõudis mänguasjapoodi. Ella ei sekundeerinud, sest jäi kärus magama. Hakkasime siis mänguasjapoodi otsima. Enne viisime siiski toidukotid Airbnbsse ära. 

Inno tõi välja ka prügikoti, aga sellest lahti saamine osutus tõeliselt üle jõu käivaks ettevõtmiseks. Nimelt arvasime me, et Ovideos on normaalne prügimajandus nagu Lissabonis, kus sa lihtsalt võtad oma kotid (musta, kollase ja sinise) ning lennutad nad oma kodu lähedal olevasse konteinerisse. Lissabonis on iga nurga taga konteiner ning on ka täiesti ok lennutada kotid lihtsalt konteineri kõrvale. Prügiauto korjab nad sealt igal õhtul ära nagu kellavärk. Aga võta näpust! Airbnn omaniku jutust tuli välja, et siin Oviedos tohib prügi konteinerisse panna ainult alates kella seitsmest õhtul ning näiteks plastikut ainult esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel. Ja prügikastid veeretatakse alles kella seitsmeks kohale! Ehk sa pead seniajani oma haisvate prügikottidega kuidagi hakkama saama. Istu või pääle, nagu mu Ameerika tädi ütles. 

Nüüd on kell kaheksa ligi ning meil on kõht täis ning meel hea. Mänguasjapoodi me ei leidnudki, aga Roosi leppis erinevat sorti kommidega, mida Juuli ning Ellaga sõbralikult jagas. Õnneks saime lõpeks ka prügikottidest lahti :D

Homme sõidame edasi ning suund on Portugali poole. Portugali me siiski homme õhtul veel ei jõua, sinna on liiga palju maad, jääme öömajale Portugali piiri ääres. 

Inno on sõitmisest tüdinud (no ta üksi ju sõidab, mina ei oska autot juhtida) ning märatses täna natuke. Et ta ei jaksa enam asju autosse sisse ja autost välja tassida ning aitab juba neist mänguasjadest. Õnneks nägi ta asju pärast seda, kui oli ühe paella naha vahele ajanud, juba sootuks teises valguses ning ütles, et tal oli lihtsalt mööda linna traavimisest kõht tühjaks läinud :D 

Vähemasti ei pea siin enam tänaval maski kandma. Poes peab, aga näiteks trepikojas ei pea. Aga Inno kannab musta riidest maski ja tal on sellega raske Juuli käru lükata. Poes tekib õhupuudus. Mina ei saa sellisest lolli reegli korralikust järgmisest aru. Mina ise kannan juba ammu, Eestiski, õhuaukudega maski ning sellega on tunne, nagu poleks üldse maski ees. Olen ka Innole mitu korda öelnud, et pane ometi see ette, mida sa piinad ennast. Tema ikka tahab korralik olla! No täna võttis siis lõpuks mu pakutud õhuaukudega maski vastu ja ütles, et hoopis teine tunne, oleks enne teadnud :D 

Portugalini ei ole enam palju maad jäänud, ainult neli tundi. Ainult neli tunnikest mu armsa Portugalini. Eesti jälle jääb üha kaugemale. Ma veel ei igatse, sest mul on veel värskelt meeles, millist hirmu ma seal tundsin, aga ühel hetkel kindlasti hakkan. 

Kalli teile ning loodan, et idarindel on ka homme suuremate muutusteta :)

Ülal tudule jäänud Ellanups, all tükike Oviedot.