Pühapäev, 5. juuni 2022

95 REISIPÄEV :) IKEAAAA!!!!


 
Eilse päeva veetsime Ikeas. Koduigatsust leevendamas :D Oleme ikka juba 95 päeva ehk nii kolm kuud (märts, aprill, mai!) Portugalis olnud ning kuskil sealtmaalt hakkab mul vaikselt kerima koduigatsus. Eelmisel aastal olime oktoobrist maini, seitse kuud, ja no siis oli ikka juba HULL igatsus, kui mai keskel Eesti poole kruiisima hakkasime. Nüüd on nii ja naa. Nagu tahaks, aga veel nagu ei taha ka. Muidugi jaanipäeval võib olla teine tunne. Et tahaks lõkke ääres olla. Siin muidugi ei tule mingeid lõkkeid, siin põlevad metsad ja suvisel tulel on pigem traagiline tähendus. 

Selliseid asju on huvitav omavahel võrrelda ning seepärast ma seda reisimist nii väga armastangi - et saaks asju omavahel võrrelda, nende üle mõtiskleda ning nad pärast raamatusse kirjutada. Oma peas tegelen ma ju kogu aeg kirjutamisega. Kui ma parajasti ei kirjuta paberile, siis ma kirjutan oma peas. Tekitan stsenaariume, arendan karaktereid ja nõnda edasi. Eks oli see Eestist põgenemise ettekujutamine ning läbi mängimine ju ka minu jaoks uue romaani jaoks vajalik, kuna see uus romaan kõneleb sõjast ning mul on vaja teada, kuidas mõtleb ning käitub see, kes ära läheb - mu isa ju ei läinud, temalt ei saanud küsida. Et ärge mu avantüüre alati tõsiselt võtke, ma vahel harutan lihtsalt stsenaariume ning karaktereid lahti :D Aga vaielda võite ikka vastu, sest siis ma saan jälle teada, kuidas sellistele avantüüridele reageeritaks :D

Nii. Aga siis Ikea! Kõigepealt läksime muidugi lihapalle sööma. Ja siis müügisaali, mis meenutab labürinti ning ajab pea ikka täiega sassi. Ostsime selgelt rohkem kui olime plaaninud. Peaasjalikult kodutekstiile, mis on Ikeas NII ilusad. Tundus, et kõike on vaja. Ning rohkem :D Ja need asjad on seal ka ju nii odavad. Mänguasju saab 3-4 euroga. Lapsed ostsid endale pehmeid kaisuloomi ning nukumaja mööbli. Maja enda lubasime koju jõudes Ikeast tellida, sest seda autosse pressida on väga tüütu. Meil juba auto niigi kola täis ning peab ju veel mahutama kokku neli käru :D 

Arutasime ka seda, millal siis ikka tagasi sõitma hakata. Ikeas käik tekitas NII mõnusa skandinostalgia, et sai otsustatud - Poola never! Scandi forever! Ühesõnaga tuleme tagasi Taani, Rootsi ja Soome kaudu. Ning käime ka ära Legomaal, Pipimaal ja Muumimaal! Lapsed olid täielikus vaimustuses ning Roosi karjus: "Hurraaaa!" Saame seda tuuri siis teilegi kirjeldada - et mis hinnad ja mida põnevat seal näeb. Nii et pean kurvastusega teatama, et ma ei saagi teile raporteerida Lvivist (vahepeal oli plaan tagasiteel Ukrainast läbi põigata), kuna Roosi tahab minna Legomaale :D Veel ei tea, millal stardime, aga juuni lõpuni oleme siin, see on kindel. 

Siin aga üks väike pildike eilsest lihapallisöömisest. Roosi ütles: "Best day ever!"

Kommentaare ei ole: