SUWALKI

Väike reisimeenutus 4. märtsist 2022 Suwalkist. Olime seal lähedal hotellis. Asusime teele 4. märtsil, nädal pärast sõja algust, ning sama päeva hilisõhtul jõudsime ka Poola. Mäletan, kui šokis ma siis ja veel tükk aega pärast seda olin. Ja kuidas ma rahunesin seda enam, mida kaugemale me sõjatandrist sõitsime.

Sõber Eestis ütles, et "sõjaga harjub ära." Ma arvan, et selleks peab väga külma närviga inimene olema. Mina seda pole. Ja ma arvan ka seda, et parem karta kui kahetseda. Minu meelest on parem mõelda "näe, paanitsesin üle" kui et "miks ma ometi varem ei lahkunud."

Aga 2022. aasta märtsis polnud Suwalki üldse veel "kuum koht." Keegi ei rääkinud Suwalkist. Kõik rääkisid Ukrainast. Me ei näinud Leedus ja Poola piiril isegi sõjaväeautosid. 

Nüüd on ilmselt olukord teine. Ma ei kujuta ette, mis tunne oleks sealt praegu läbi sõita. Kui lapsi poleks, oleks ehk isegi huvitav. Niiöelda adrenaliinilaks. Aga praegu ei riskiks enam kindlasti. Täiesti võimalik, et ei juhtu midagi, nagu mu sõber Harry ütleb, aga ma mäletan, et Harry ütles ka seda, et Venemaa ei ründa Ukrainat, ainult näitab musklit. Me rääkisime sellest temaga paar päeva enne 24. veebruari ja me mõlemad arvasime, et mingit sõda ei tule. Ainult Inno seisis vannitoas peegli ees ja küsis minu käest tõsise näoga, et kas nüüd läheb sõjaks, mis ma arvan. See oli sel päeval, kui Peskov naeris ameeriklaste sõjahoiatuse (et Venemaa kohe ründab Ukrainat) välja sõnadega, et "pange nüüd kellad helisema." Me veel Innoga naersime selle üle. Ja siis nad ründasid.

Ma arvan, et mind šokeeriski kõige rohkem see, et ma üldse ei osanud seda sõda ette näha. Mitte keegi ei osanud, või ainult vähesed, nagu Inno. Ja siis ta tuli. Mauhti. Nagu lööklaine. See võttis jalust nõrgaks.

Ja ka siis algas kõik täpselt samamoodi - Venemaa koondas kõigepealt vägesid Ukraina piiri äärde. Tõsi, siis olid need ka sõna otseses mõttes vene väed. Nüüd on Wagneri väed, justkui mitte vene väed. Aga nad on siiski vene väed. Lihtsalt Putinil on nüüd lihtne öelda - mida te minust tahate, nad oleksid minu maha võtnud. Lukašenko juba ütlebki: "Poisid tahavad Poola ekskursioonile, ma ei saa midagi teha."

Kõik läheb "po planu." Juba Prigožini mäss oli "po planu." Ja see, mida meile näidatakse, on silmamoondus, hookus-pookus.

Mu sõber Eestis ütleb, et ma ei pabistaks. Mitte midagi ei juhtu. Ja võib-olla tõesti ei juhtu mitte kui midagi. 

Aga miks on siis Wagneri väed Valgevenes, mida nad seal teevad? Miks neid üha juurde tuleb? Miks räägivad Putin ja Lukašenko Poolast? Miks asub Poola kaitsma Suwalki koridori?

Jahh. Ma kardan, et läheb aega, enne kui me jälle Suwalkist läbi sõidame.