Üks tähelepanek veel. Nimelt, nagu ma olen juba ka varem kirjutanud, toovad siin emad-isad lapsed kooli ning tulevad neile ka pärast järele. Seega ei lähe lapsed siin kunagi pärast kooli kuhugile koos hulkuma, vaid ilusti koos vanematega koju. Ma pole siin kunagi näinud väikeste, alla 12-aastaste laste kampasid õhtuti linna peal ringi liikumas, nõndamoodi käivad siin õhtuti ringi vaid teismelised. Mõni üksik 11-12-aastane tuleb siin ka üksinda kooli, aga sellisel juhul peab selleks olema lapsevanema kirjalik nõusolek. See ei ole aga üldse nö popp, pigem eelistavad lapsed, et ema-isa neid tooksid ja viiksid. Roosi pole kordagi öelnud, et tema tahab ise kooli minna või koolist tulla. Siis ei saa ju emme-issiga kooliväravas musi-kalli teha :D Ja kuidas siis tema ilma jääb, kui teised musitatud-kallistatud saavad. 9-10-aastastest ei tule Roosi koolis üksinda kooli ning sealt koju mitte keegi.
Selline süsteem on tegelikult hea kõigile, kuna emadel on võimalik kooli värava taga infot vahetada. Meil on ka oma Whatsapp grupp, aga isiklikult on ikka palju mõnusam suhelda :D Mina saan ka juba ühte koma teist hispaaniakeelsest jutust aru.
Ehket kui Eestis oleks Roosi ilmselt jube nördinud, kui ma talle kooli vastu läheks ning tahaks suure tõenäosusega õhtuti koos teistega, ninad telefonis, Tamula äärde chillima minna, siis siin on ta väga õnnelik, kui ma ta kooli viin ning vastu tulen. Nina pole telefonis, vaid me reaalselt vestleme terve tee kooli ning sealt tagasi. Roosi räägib, mis ta koolis tegi või teha tahab, mis keegi õpetaja või klassikaaslane ütles ja nõnda edasi. Kuldsed hetked, mida ma ei vahetaks millegi vastu. Õhtuti jälle oleme koos oma perega, nagu ka kõik teised Hispaania pered. Sööme, mängime lauamänge, vaatame mingit lahedat lastefilmi. Kui on soe õhtu, siis jalutame kõik üheskoos mänguväljakule. Nagu ka kõik teised pered. Lapsed pole seal isekeskis, kampades, vaid koos oma peredega. Vanemad jutlevad omavahel, lapsed mängivad sealsamas. Idüll.
Ja mis peamine - ma ei pea MITTE KUNAGI mõtlema, kus linna otsas mu laps võib olla. Ja miks ta telefon ei vasta. Ma ei pea teda mitte kunagi kusagilt taga otsima. Sest ma tean, et mu laps on siinsamas, minu lähedal, koos minuga. Ja ta on ise selle üle väga õnnelik. Kuidas mitte armastada Hispaania ühiskonda ning elukorraldust?
3 kommentaari:
Alati, kui ma loen neid lugusid - vanemad tulevad lastele peale kooli vastu, emmed jäävad tänavale vestlusringi, kiiret kuhugi pole - mõtlen, et kas Hispaania emmed on kõik kodused?
Eestis ju enamasti kooliealiste laste vanemad käivad tööl. On variant, et laps tuleb ise koju. Kui üksi tulemine/kodus olemine ei sobi (eriti, kui alles esimene klass ja ollakse näiteks esimene laps peres, vanemat õde-venda pole), siis on variant pikapäevarühm, kus saab aega parajaks teha.
Meie laste koolis on nn. algklasside korrus ja seal on ka pikapäevaruum, kus peale tunde jätkub elu. Pmst on seal nagu lasteaed - panevad legosid kokku, joonistavad. Lahendavad koduseid ülesandeid. Isegi meie, kes me oleme selles mõttes heas seisus, et issil on võimalus enam-vähem alati lastele "taksot teha" ja siis tööle tagasi minna, oleme pikapävarühma siiski kasutanud. Näiteks on lapsel huviringid ja tundide-huviringi vahel on aja parajaks tegemise võimalusi põhiliselt kaks - noortekeskus või pikapäevarühm. Pikapäevarühm on samas majas ja saab ka süüa, nii et selles mõttes parem. Peale huviringi lähevad meie lapsed enamasti koju (issi-taksoga või bussiga).
Hispaania koolides midagi pikapävarühma taolist väiksematele koolilastele üldse pole - pole vajadust, emmed on kodused?
Hei, pole kodused :) Aga sageli toovad hommikul lapse kooli vanaemad. Järele tulevad emad, kuna tööpäev lõppeb kell 14. 00. Ja lasteaia osas - lasteaed lõppeb kell 14. 00. Siis on kõik läbi. Õhtust vahetust enam pole. Hispaanias nimelt on selline suhtumine, et töötamine ei tohi pereelu segada :D Eestis vastupidi - pere ei tohi töötegemist segada. Sellist huviringitamist nagu Eestis Hispaania lastel pole. Osad poisid käivad jalkas õhtuti ja mõned tüdrukud tantsimas, aga max 1 huviring ehk.
Ok, saan aru, et kui tööpäev lõppeb 14.00, mis sest lasteaiastki siis kauem lahti hoida.
Aga kas see 14.00 kojutulek tähendab täistööajaga töötamist või on naistel kombeks töötada osalise tööajaga (poole kohaga töötamine)?
Osaajaga töötamine on hea, kuid see eeldab, et peres ei teki turris olekut "miks mina pean rohkem töötama ja sina vähem" partnerite vahel.
Postita kommentaar