MIS TÖÖD ON HISPAANIAS VÕIMALIK TEHA?

Tuli küsimus, et mis tööd on Hispaanias võimalik saada lihtsal Eesti inimesel, kel ei ole juba oma tööd kaasas nagu meil.

Tõepoolest - meie järgi joonduda ei saa, kuna meie rajasime oma ettevõtte juba Eestis, olles puruvaesed ning Toidupanga järjekorras. Vantsisime mööda Kreutzwaldi tänavat Võru Rimisse oma 5-10 euroga taskus ning arutasime, mida oma unistuste portaalile nimeks panna. "Juustunen?" pakkusin mina, kuna mul tuli meelde, kuidas mu isa 90ndatel Soomest naastes naeris, kuidas tema reisikaaslane oli mõelnud, et ähh, mis see Soome keel siis ära ei ole, paned lihtsalt igale poole -nen lõppu :D

"Ei, see peab ikka kuidagi Eestiga seotud olema," arvas Inno. "Kuna teeme seda ju eestlastele." "Eestinen!" turgatas minul ning Eestinen oligi sündinud.

Aga see kõik polnud alguses lust ja lillepidu. Nägime mitu närguriaastat, kuna kahel esimesel aastal ei toonud Eestinen meile sisse sisuliselt mitte kui midagi. Inno muudkui toksis palehigis, aga käte vahel veeretasime ikka sente. Kõik see aeg me olime Eestis, sest me ei tahtnud korrata aega, mil Portugalis ootamatult raskustesse sattusime. "Kui lähme, siis lähme nii, et saame jalaga ukse lahti lüüa," ütlesin mina ja Inno oli nõus.

Vahepeal, kui Toidupanga konservide söömisest kopp ees oli, siis mõtlesime, et lähme Soome tööle, sest pakkumisi ju oli - koristaja, ehitaja, tehasetööline, tallu abiks. Inno isegi vahepeal kandideeris kuhugile ja ühte kohta teda ka kutsuti, Kuhmosse, kui ma õigesti mäletan, aga siis me otsustasime ikkagi mitte minna ja rasked ajad ära kannatada, kuna... kui me oleks läinud, siis poleks meil kindlasti enam Eestineni jaoks aega jäänud. Aga me tahtsime olla omaenda peremehed. Ja ise oma aja üle otsustada. Kuna meil on ju Juuli, kelle eest hoolitsemine nõuab kahte vanemat. Ka selles mõttes me oleme tavaperedest erinevad.

No vot, aga läks, mis ta läks, ühel hetkel hakkas see me Eestinen vedama ning praegu on meil tänu sellele võimalik elada, kus tahame. Aga ainult tänu sellele, et me olime nõus enne vedama hakkamist sisuliselt kerjused olema.

Seega - IGA algus on raske. Ja eriti raske on see siis, kui sa teed midagi uut, hüppad vette tundmatus kohas. Siis on väga oluline veenduda selles, et kõik pereliikmed oleksid otsusega rahul ning ühte meelt. Ja et sa oled nõus natuke aega külmas vees siputama.

Hispaanias tööd leida on - pehmelt öeldes - mitte just lihtne. Kõige parem, kui sul on juba Eestist lahkudes olemas visioon, mida sa siin teed. Ja uurid juba enne lahkumist välja, kas sinu ideele on turgu. Kui tulla nö mütsiga lööma, siis kõige kindlamini leiab tööd hotellidest ning restoranidest, ettekandja ning kelnerina. Aga ka ITst, kui oled selles kõva käsi. Panen kommentaaridesse ühe lingi, ehk on abiks.
Kui su nõudmised aga pole suured ning sind ei peluta ka telgis elamine, siis võid jälgida Youtube'ist Karmen ja Toivo Penti teekonda, kes saabusid Portugali läinud aasta sügisel, veetsid - koos lastega - terve talve telgis ning on oma sõnul eluga väga rahul.

Ehk siis igaühele oma. Bottom line - mõtle enne lahkumist kindlasti need asjad läbi. Mida sa siin teed, kas saaksin soovitud alal tööd, kui palju sul on võimalik säästa raha (kahe-kolme kuu varu peaks kindlasti olemas olema, parem, kui pool aastat). Üürid on odavamad maapiirkondades, aga tööd on kindlasti lihtsam saada linnas.

Ehk siis meelakkumine siia kolimine pole, aga õnnestub, kui sul on kindel plaan, ühtne pere ning sind ei peluta raskused.

Ahjaa - suvel on siin palav. Mõnes kohas väga palav. Meie kandis 40-42 max, ehk siis suvel tulles tuleks kindlasti üürida konditsioneeriga maja või korter. Need on kallimad. Väiksema eelarvega on parem tulla sügise poole, alates novembrist, kuna siis algab low season ning üürikate hinnad langevad poole võrra või isegi enam. Siis on parem siin alustada. High season'i ajal võid jääda turistidele jalgu ning pead maksma elamise eest sama hinda, mis nemad.

Seega - enne mõtle VÄGA HOOLIKALT ASJAD LÄBI, kui kohvrid pakid.