Eelmisel nädalal nad vaatasid filmi Jeesuse elust ja näiteks ülestõusmispühade ajal nad käisid klassiga kirikus, kus neile räägiti pühade tähendusest. Mulle väga meeldib, et siin Hispaanias ei aeta lastel päid segi ning tutvustatakse esialgu vaid üht religiooni, mis on kristlus ning kitsamalt katoliiklus. Ses suhtes meenutab Roosi algklassiaeg väga minu isa algklassiaega eestiaegses Osulas, kus oli samuti usuõpetus, tõsi, luterlik, ning mitte usunditeõpetus. Minu vanaema Julie oli algklasside õpetaja ning õpetas lastele muuseas ka kristluse algtõdesid.
Sellest ajast kasvasid välja terve psüühika ning õigete väärtustega head ning hoolivad inimesed. Kes sündisid pärast sõda, olid juba hoopis teistsugused - neile enam kristlikke väärtusi ei õpetatud, kuna nõukogude võim usust lugu ei pidanud. Ja nii ongi enne ja pärast sõda sündinud inimesed ja ka nende inimeste lapsed teineteisest täiesti erinevad. Kurvastaval kombel võttis nõukogulikud väärtused omaks ka noor Eesti Vabariik. oleks võinud ju ka selles mõttes esimese Eesti Vabariigi õigusjärglane olla, et kristliku õpetuse koolidesse tagasi tuua, aga seda ei tehtud.
Hispaanias on sedasi, et kristlikkuu õpetust jagatakse kõikides riigikoolides, aga tundidest osavõtmine ei ole kohustuslik. Need, kelle vanemad seda ei soovi, teevad nende tundide ajal midagi muud (nii mulle seletati), aga kuna ma ei tea kedagi, kes ei sooviks, Roosi klassis käivad kõik usuõpetuses, siis ei oska öelda, mis see "muu" on.
Roosi ise on kristlikust õpetusest väga huvitatud ning see on üks tema lemmiktunde. Ja kui ta suuremaks saab, küll siis saab kõik need ülejäänud usud ka läbi käia.
Minu isa rääkis minule ka alguses vaid Jeesusest ning kinkis mulle sünnipäevaks sellise ilusa raamatu nagu lastele mõeldud "Piiblilood." Oi, kui ilusad pildid seal olid, mulle nii meeldis! Pärast uurisin põgusalt ka muid uskusid, aga mitte ükski neist ei köitnud mind nagu kristlus.
Kahju, et Eesti lapsed peavad kasvama kristliku kooliõpetuseta, mida siin Hispaanias peetakse nii loomulikuks. Tõsi, mõned kristlikud koolid on nagu Katoliku kool Tartus, aga riigikoolides eraldi kristlikku õpet ei ole.
1 kommentaar:
Ei olnud see esimese EV aeg midagi nii roosiline, nagu siin kirjeldad ja nõukaaeg see paha ja kuri. Elu on alati elu nii heade kui ka halbade inimestega.
Mina jälle meenutan nõukaaega kui kuldset ja headust propageerivat ajastut. Alguses ei suutnud kuidagi uskuda, kuidas need nõukaajal tundunud normaalsed klassikaaslased 90. alguses sellisteks fašistideks muutusid. Nüüd tean, et nad olid sellised juba nõukaajal, lihtsalt vaoshoitumad.
Eestlased (ja ka lätlased, leedukad poolakad ning soomlased) pole just kõige meeldivam rahvas. Ajalugu on neist voolinud konformistid, kaasajooksikud ja kollaborandid, kellel pole au ega häbi ega mingeid muid põhimõtteid kui vaid reeturlik meel ja piiritu ahnus.
Katoliiklus ei ole hispaanlasi muutnud paremateks inimesteks, usklikud ei ole paremad inimesed kui kõik teised, pigem silmakirjalikumad inimesed kui kõik teised. Katoliiklus on lihtsalt Hispaania kultuur, mida nad läbi koolihariduse säilitavad ja annavad edasi. Suurriik saab EL-is esialgu veel oma kultuuri hoida ja seda endale lubada, väikeriik nagu Eesti on selle sisuliselt juba ammu minetanud. Või kas on üldse olemaski ja säilinud seda päris Eesti kultuuri? Või peame eestluseks siiski 19. sajandi valgustusajastuga seoses Saksa süvariigi poolt käimalükatud projekti Tsaari Venemaa nõrgestamiseks?
Postita kommentaar