20 AASTAT ERI! ITAALIA & POLIITTŠIKLUS

Nonii, Edgaril oli nimelt 2009. aastal VEEL ÜKS grandioosne plaan. Nimelt käis ta peale kui uni, et me astuks Innoga Keski ja kandideeriks Rakvere kohalikel. Võsa Pets oli nr 1 ehk linnapeakandidaat. Mind plaanis Edgar nr kaheks, aga Inno sõbral, Itaalia ajakirjanik Paolol oli 2009. aasta 4. septembril Toscanas 50. aasta sünnipäev, kuhu ta kutsus kohale kõik sõbrad. Ta oli kinni pannud terve hotelli, tarvis oli vaid kohale sõita. Loomulikult tahtis Inno sinna minna ning ka minu jaoks tundus see palju ägedam kui igav poliitkampaania. Võsa Pets käis iga nädal Rakvere Virma pubis valijaid moosimas, aga mina poleks eluilmas seda teha viitsinud. Ma oleks seda tehes igavusest ära surnud. Ses mõttes ma olen kehva poliitik.

No vot, ja teatasime sellest ka Edgarile. Et kuule, me käime vahepeal Paolo sünnal ära ja siis pärast võime ju natukene Rakvere turu peal kurke-tomateid müüa, et end valijatele näidata. Või midagi sellist. Edgar kortsutas kulmu, oli näha, et see talle ei meeldinud, aga mõte Itaaliast tundus nii ahvatlev. Läksime ikka. Ja kui tagasi tulime, siis polnud ma nimekirjas enam nr 2, vaid kas 7 või 8 või 9 :D No hüva, ega see mind eriti ei morjendanud. Erakonda ma ju ka ei astunud. Toobali Priit tõi ükspäev mulle blanketi, mispeale mina küsisin, et kus on Inno avaldus. Toobal seepeale, et astu kõigepealt sina. Siis oleks saanud Keski suvepäevadele ka. Ma ei viitsinud ilma Innota astuda ning nii jäigi mul astumata. Ma olen ses mõttes kange. 

Ma ei mäleta enam, kui palju ma kohalikel hääli sain. 7 äkki? :D Kampaaniat ma ju teha ei viitsinud ning kuulutasin vist ka blogis, et mind üldse ei huvita, kas sisse saan või mitte. Nii ju kaugele ei sõua. Ma ei ole eriline koorilaulja, nii et ega see poliitikuelu mulle eriti hästi sobi ka. Võib-olla kunagiu tulevikus :D

Aga Itaalias oli tore. Paulo sünna oli Massa Marittima linna lähistel asuvas maahotellis, kus sünnipäevakülalistele oli ööbimine tasuta. Jäime lausa nädalaks. Paolo korraldas vägeva peo, kus ta ise laulis ning kitarri mängis. Tagasi sõitsime läbi Brüsseli, kus käisime külas mu vanal sõbral, kirjanik Vahur Afanasjevil ja tema elukaaslasel Mare Zabolotnyl.. Vahur näitas meile Brüsselit ning käisime mitmes ägedas restoranis. Koju ostsime kaasa võrratut Belgia šokolaadi. Siiamaani on Belgia šokolaad mu lemmik! 

Nii et igatepidi õige otsus see Itaalia reis ette võtta. Seal olid just valminud viinamarjad, sõime end värsketest viljadest segaseks. Nautisime päikest, käisime Follonica rannas ujumas ning puhkasime läbiotsimise õudusest välja. 

Tagasi tulles olid valimised juba ukse taga. Käisin Rakvere raamatukogus valijatega kohtumas ja Rakvere teatris toimunud naiskandidaatide debatil. Kesk saavutas lõppkokkuvõttes kolmanda koha, sotside ning Isamaa järel. Võsa Petsist linnapead ei saanud, aga ega ta olnudki Rakvere mees.

Huvitava nüansina võib välja tuua, et valimisööl kutsuti Keski koalitsiooni, tingimusel, et "Inno ja Irja võtavad mõned postitused oma blogist maha," aga Edgar ei olnud nõus :D 

Ülemisel meie Innoga 2009. aasta septembri alul Massa Marittimas tšillimas ning siin Rakveres Pikal tänaval Virumaa Teataja maja ees poliittšikina :)