TAGASI BALEALIS!

Selliseks külmaks tüdrukud ei olnud valmis :D Siin on kakskümmend kraadi vähem kui meie kodus Extremaduras, kus on juba kaks nädalat olnud selline kuumalaine, et anna otsad. Sellist septembrit pole Hispaanias nähtud 150 aastat, et veel septembri lõpus on 37 kraadi. Otsustasime taas ookeani äärde sõita. Praegu on küll kooliaeg, aga terve Hispaania õpetajad streigivad ning õppetööd ei toimu. Jääme neljaks päevaks.







Tänane hommik meie Airbnb's. Basseini ei kisu :D Kuigi täitsa mõnus Eesti suvi - 18 kraadi.




Käisime kodulähedas restos söömas ja läksime siis ookeani äärde jalutama. Õhk oli lihtsalt võrratu - värske, liivane, uimastav!


Kõige õnnelikum inimene täna ookeani ääres oli kindlasti Juuli. Seda oli kaugele näha ja kuulda. Juulike ainult kilkas naerda ja kõlgutas lõbusasti jalgu. Seda teeb ta alati, kui eluga rahul on. Ja ookeani ääres, kus puhub tuul ning on just täpselt 20-22 kraadi, on Juuli maailma kõige õnnelikum. Mis ongi meie jaoks siin maailmas kõige tähtsam - et meie lapsed oleks õnnelikud. Kui Juuli väike oli, siis lubasin endale, et teen kõik selleks, et tal oleks unistuste elu. See, et oled sündinud siia ilma Angelmanina, ei pea ju tähendama, et sa ei võiks elada unistuste elu. Ja nüüd me siis elamegi. Seda unistuste elu.



Surf is up!