kolmapäev, 27. juuni 2007

Avastasime Irjaga Ümeral muistse linnusekoha (video)


See on siis koht, kus 1210. aastal toimus eestlaste jaoks võidukas lahing (sellest ordukroonika ei iitsata, ilmselt oli sedavõrd häbi) ning 1223. aastal vähem võidukas lahing Riia piiskopi vägede ja paavsti alluvuses tegutsenud Mõõgavendade Ordu vastu. Koos sakslastega oli siis Läti Henriku kroonika andmetel kaasas ka liivlasi, ordu poolel võitlemas.

Kui kroonikates on mainitud lihtsalt lahingut Ümera jõel, siis eile Irjaga sealsetes metsades seigeldes leidsime, et seal võis olla lausa muistne linnus. Niivõrd sarnane on see koht nende vanade linnusekohtadega, mida oleme Irjaga viimasel ajal külastanud. Ümera-Koiva nurk koos ühe allikaoruga on nagu looduslik kaitse, mistõttu võib arvata, et linnus oli ligipääsetav ainult mööda Koiva jõge. See muutis linnuse raskesti vallutatavaks.

Ümera kirjeldus riimkroonikast:

Kristlased liikusid tapluseks otse Ümera (Emere) poole. Seal jõudsid nad varahommikul eestlaste väega vastamisi. Oh, kuis raputasid nad odasid kui teineteist nägid! Nad olid üpris ligidal, see on veel mõnele mehele teada. Neid takistas üks väga sügav org kokku saamast ja oru põhjas voolas kuri oja - seepärast ei saanud nad kohtuda. Mõlemalt poolt oli kuulda kisa. Nad lasid nooli ja odasid - kristlased sinna, paganad siia - heitsid nad võidu teineteise poole. Siis otsisid teed, kuna oli aeg, lätlased, sest nad teadsid radu. Nad tõid täiesti tervelt üle auväärt ristisõdijate väehulga. Meister ja kõik vennad olid nendega üle tulnud.

Mõned pildid Ümera jõelt (lisatud ka asukoha kaart):


Ümera kaart, Ümera (Jumara) jõgi jääb Valmierast (Volmar) lõunasse.


Ümera jõel.


Ümera jõgi.


Ümera ühineb Koivaga.


Ümera ühinemine Koivaga.


Allikas (riimkroonikas kui kuri oja).


Vaade Koivale.

Kommentaare ei ole: