Nõukogude Eestis aga võisid suhelda, palju tahtsid. Minu tädi, isa õde, elas Ameerika Ühendriikidides ning pidevalt kulgesid kirjad nende vahel USA idarannalt Rakvere linna ENSVs. Samuti käis isa mitu korda oma õe kutsel Ühendriikides. 60ndatel, 80ndatel ja 90ndate alul. Mitte kordagi ei süüdistanud ENSV võimud teda seepärast "Nõukogudevastses suhtes." Kuigi oleks ju võinud! Ma tuletan meelde, et minu isa oli ENSV seaduste järgi süüdi mõistetud bandiit. Metsavendade abistaja. Istunud kaheksa aastat Vorkutas. Sellegipoolest lasi ENSV tal rahumeeli oma õega korrespondeerida ning tal mitu korda külas käia.
Samuti käis Ameerikas oma tütrel külas minu vanaema Julie Eveline Vaher. Ei mingit "nõukogudevastase suhte" süüdistust.
Ja fast forward Eesti Vabariik - sa käid Venemaal või Venemaa poolt vallutatud Ukraina aladel ning põmm! Eesti-vastane suhe, riigireetmine! Lätist ma parem ei räägi, seal on lood puhta hullud. Kritiseerid Läti valitsust ja saad kriminaalsüüdistuse, kuna "tekitasid ühiskondlikke pingeid."
Nõukaajal oleks sellise asja üle naerdud. Nõukakorda ja vene värki kritiseeriti iga nurga taga, minu vanaisa muust ei rääkinudki. Kas keegi tuli talle "ühiskondlike pingete" tekitamise pärast järele? Ei tulnud. Minu ema ja isa pulmas sõimas ta üht venelast "ryssäks" ja läks talle kätega kallale. Kas keegi tuli talle järele? Ei tulnud, selle üle ainult naerdi.
Eesti Vabariik ning laiemalt Baltikum on niisiis muutunud palju repressiivsemaks kui seda oli Nõukogude Liit. Kas pole õõvastav? Vabast Eestist on sisuliselt saanud paroodia.
*Oli Nõukogudevastane tegevus, aga siis sa pidid sõna otseses mõttes mässu planeerima. Lihtsalt suhtlemise ja reisimise pärast ei represseeritud kedagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar