neljapäev, 30. detsember 2010

Venemaalt raha küsimine pole kuritegu, mis siis käivitas Kapo tegevuse?

Saabus selline kommentaar, ühe varasema sissekande alla:

...kui panite tähele, siis IRLi ja Reformi kontrolli all olev Kapo ei lasknud Savisaarel ettenägelikult seadust rikkuda, mis ei võimalda teda karistada - miks?!

Esiteks, erakondade rahastamine on teatavasti dekriminaliseeritud ja sularahaga võib samuti annetusi teha. Seega KaPo pole mingit seaduserikkumist tõkestanud pigem vastupidi. Savisaarel õnnestus kiriku jaoks annetus korraldada ja KaPo selle nurjas. Nüüd tekibki küsimus: kui kalamees on suure kala püüdnud ja KaPo selle vette tagasi lasknud, siis kalamees võib nõuda KaPo -lt kala tagastamist või selle väärtuse korvamist.
Teiseks, opositsioonipoliitiku pealtkuulamine, seda on ju alustatud varakult, kes sanktsioneeris ja mille alusel?
Kolmandaks, valitsus on teinud riigi mainele olulist kahju kaasates poliitikasse KaPo. Keegi peaks vastutama selle kõige eest?

Seega võitjaid selles loos ei ole on ainult kaotajad.

Kohvik:
tõepoolest, kes ja mille alusel sanktsioneeris Savisaare pealtkuulamise, kui tegemist pole kuriteoga ja vastupidiselt Kapo avalduses väidetule pole mõjutustegevus ka seadusvastane? Selles loos on "mõjuagent" pigem emotsionaalne väljend. Karistatav on võõra riigi kasuks luuramine, spioneerimine, aga antud juhul sellega tegu polnud. Pealegi, nagu on kuulda olnud, on ka IRL saanud eri fondide kaudu välismaalt võõrast raha, ka seda võib tõlgendada mõjuvõimuga kauplemisena, kas siis peaks ka Kapo seda tõkestama hakkama. Varasem Riigikogu nn Kapo komisjoni juht Olari Taal lekitas oma tuttavale Merko Ehituse juhile Toomas Annusele infot Kapo tegevuse kohta maadevahetuse tehingutes, hiljem sai Taal selle eest osaluse Merko Ehituses. Ka see oli puhas mõjuvõimuga kauplemine ja pole olnud kuulda, et kedagi oleks selle eest karistatud.

Ilmselt on Economistil õigus, et euroga liitumise sära kõrval heidab Eestile varju see, kui riigi võimsat luureteenistust kasutatakse politiliste vastaste tasalülitamiseks. Samamoodi kiusatakse Venemaal taga opositsiooni, näiteks Hodorkovskit, kes julges ärimehena sekkuda poliitikasse, samamoodi talitab Valgevenes Lukašenka oma vastastega. Isegi kui Savisaar käitub nagu Lukašenka, ei tohiks üks õigusriik endale lubada seda, et kasutab tema tegevuse takistamiseks lukašenka-likke meetodeid.

Kommentaare ei ole: