Ainult üks küsimus

Väljavõte Ekspressi veebist.

Küsimus pole mitte selles, miks Marek "Strannu" Strandberg üht või teist seadust toetas, vaid mitu miljonit ta sai selle eest, et toetas Riigikogus nn Delfi eelnõud uues kuues? (seadus on oma olemuselt omakorda Hans H. Luige endiste kamraadide kambakas Luigele - miks, see on omaette uurimuse teema) Kas summa on samas suurusjärgus selle 100 milliga, mis anti Strandbergile pärast sotside võimuliidust väljaviskamist enamusvalitsuse säilitamiseks?

Kes on see tubli uudisteankur?

Kes on üllatavalt usin, vahendades iga päev söögi alla ja peale viimaseid euro-uudiseid. Samas pole temast midagi lähemalt kuulda olnud. Väljavõte ETV ekraanilt.

Nad ongi kohal! Brrrrrrrrr

Väljavõte Postimehe veebist.

Kas valitsus läks tõesti ametnike riigi kallale?

Väljavõte Delfi veebist.

Ja kes on uus varivalitsuse juht?

Teine hea küsimus

Väljavõte Delfi veebist.

Hea küsimus

Väljavõte Õhtulehe veebist.

Eesti pääseski viimasel hetkel rongile, tublid!

Väljavõte Äripäeva veebist.

Kui selgub, et Eesti veel viimasel hetkel euro-rongile pääses, siis tuleb eriti hinnata valitsuse tublidust, et see asi suudeti joonde ajada. Ses mõttes on Ansip olnud kindlasti aasta parim valitsusjuht ja Ligi parim rahandusminister. Seda kogu maailma arvestuses. Ei ole häbi ka seda tunnistada. Tõesti, olete olnud tublid, ja ületanud kõvasti ootusi.

Loomulikult tuleb tänada ka varasemaid juhte, kes suutsid pangandussektori sommidele ja svedudele maha ärida, mistõttu peavad nemad katma pangandus- ja kinnisvarasektori kollapsiga seotud kahjud. Ning meelekindlust jätta heal ajal eelarve ülejääk laiaks löömata, säilitades seda halvemateks aegadeks. Seda raha läkski vaja, ja rutem kui osati oodata. Märkigem: sellest rahast maksti nüüd õpetajate palku ja pensione. Ja tuletagem meelde, mis oleks juhtunud siis, kui läinuks nagu soovisid vennad Reiljanid: kogu raha laiaks lüüa ja võtta veel laenu juurdegi (selle õuduse kindlustamiseks sooviti sõlmida koguni ühiskondlikku lepet). Oi-oi-oi kui valus oleks see praegu olnud, oi-oi-oi.

Kõik pole veel kadunud: ajakirjandus raputab omale tuhka pähe

Väljavõte Delfi veebist.

Kui seni tundus, et Eesti ajakirjandusest on saanud taas oma aja au, mõistus ja südametunnistus, viimase tõe jumalik instants, siis nüüd näib, et nii see päris pole, ehk tunneli lõpus paistnud valgus polnud õnneks rong.

Jääb vaid loota, et esimene võim riigis, valitsus, ja teine, parlament, või isegi kolmaski, kohus mõned eksimused omaks võtab. Vastasel korral võiks riigi ümber nimetada Banania'ks ja hümniks registreerida "Minu bemmil uued kummid".

Kas Brüsselis tapetud tüdruk oli Kallase armuke?

Kuidagi teistmoodi ei saa põhjendada saladuseloori, mis sündmuse on endasse matnud. Vihjatud on vaid, et tegemist oli kiremõrvaga. Võib arvata, et noor eesti tibi noolis korralikku partiid ning mõrva asjaolude kinnimätsimiseks on vaja seljatagust üsna kõrgel tasemel.

Mitu lähedast peab selleks hukkuma, et probleemidest rääkima hakatakse?

Väljavõte Delfi veebist.

Enesetappude ja ka muude tapmiste puhul põhjendatakse asjast mitterääkimist lähedastega. Samal ajal hukkub pidevalt lähedasi pingete ja probleemide tõttu, mis tulenevad sellest, et asjadest ei räägita. Tekib küsimus, et kui palju lähedasi peab selleks hukkuma, et sellest rääkimine enam lähedastele probleeme ei tekita?

Üks näide on siin Mart Laisk, kel keelati kohtu kaudu ära isegi enda patukahetsus ja oma poja hukkumisest rääkimine. Samal ajal sooritavad noorukid järgemööda enesetappe, ja see tundub justkui normaalne.