Kõigil, kel plaan alustada karjääri Brüsselis või mujal välismaal, tasuks läbi lugeda Vahur Afanasjevi äsja ilmunud "Minu Brüssel". Sealt saab üks eestlane kindla peale rohkem infot kui kõigist muudest ELi kulul välja antud Brüsseli-teemalistest infobrošüüridest kokku. Ehk siis: seal on infot, mida kusagilt mujalt ei saa. Sest kes see ikka hakkab rääkima, mis elu seal tegelikult elatakse ja mis tunded eestlast seal tegelikult saadavad. Mistõttu paljud tormavad ummisjalu sinna, kuhu nad võibolla tormama ei peaks ja ei tahaks.
Igal juhul on tore, et asjadest ka ausalt ja avameelselt kirjutatakse, eriti Eestis, kus valitseb ikka veel valdavalt edukultusest kantud bling-eurfooria (või igatsus selle järele), millest räägivad raamatud ja mida näitab meile film. Kus iga ebaõnnestuja tembeldatakse kohe luuseriks ja tambitakse maa sisse, nii et keegi ei julge midagi ette võtta ega millestki ausalt rääkida, isegi siis, kui ollakse kõrvuni poris. Vahuri raamat on justkui üksik võitleja sõjaväljal, kus kõik ülejäänud on hukkunud. Ent niikaua kuni see üks lipp veel lehvib, pole lootus kadunud.
3 kommentaari:
Mina arvasin,et mina olen see üksik võitleja võitlusväljal aga näed siis, Vahur on siis teispool võitlusvälja.
Elektrikalkun, sa oled üksi. Keegi ei soovi sinusugust dimensioonitut yhe teema kaagutajat endale kaaslaseks.
Kalkun oled sa ise ja ma ei ole üksi sest vaata kui palju klikke ma päevas saan ja ma ju näen kuis tänu minule on ilmunud nii mõnigi artikkel...ja eriti meeldin ma Keskerakonnale.
Elagu Keskerakond!
Postita kommentaar