Tükike Barcelonat Kairos

Tutvusime eile taas Kairoga ja avastasime kohe kesklinnast, Egiptuse muuseumi juurest teisel pool jõge tükikese Barcelonat. Sest tõepoolest, kui Kairo vanalinna elanikud sarnanevad millegipärast nendega, kes elavad Tallinnas Kopli liinidel, kus autosid remonditakse otse tänaval ja kus välismaalane on sattunud sõna otseses mõttes nagu lõvipuuri (ja kuhu reisijuhid ja turismikorraldajad millegipärast armastavad just turiste meelitada), siis üle jõe Zamalekis võib end tunda nagu kodus. Vähemalt meie Irjaga tundsime. Seal on kaunid jõeäärsed pargid (mille külastamise eest kasseeritakse, tõsi, kümmekond krooni) ja õdusad kohvikud. Ning vaiksed tänavad, kus jalutada. Pole mingeid tüütajaid, valitseb vaikus ja rahu. Autosid pole tuhandete kaupa liikvel nagu muidu Kairo kesklinnas. Nagu Tallinna Kadriorg. Ja poekestes ei peteta inimesi nagu kohalikel turgudel, kuhu reisikorraldajad samuti millegipärast turiste suunavad. Ja siin pole ühtegi nn muuseumi või tehast, kuhu samuti turiste armastatakse meelitada ja kus siis mingid tegelinskid turistidelt kauba eest mitmekordset hinda välja pressivad.

Ja otse loomulikult ei tooda sellesse paradiisi ühtegi turisti. Seda isegi ei mainita. Sellest ei räägi ükski reisijuht. Sest siin pole võimalik raha välja pressida. Ei peteta. Kaupmehed ja müüjad on vastupidi, sõbralikud ja abivalmid.

Mulle tundub üha enam, et paketiturist, keda mööda „muuseume“ ja „tehaseid“ veetakse, on nagu prostituut, kes siis reisikorraldajast sutenööri pilli järgi peab tantsima. Sest näiteks Egiptuses on tuhandeid neid nn tehaseid ja muuseume (millegipärast on osale poodidele pandud nimeks tehas või muuseum), mis müütavad kivist kujukesi (kusjuures suure tõenäosusega püramiididest ja templitest varastatud kivist), papüürust ja lõhnaõlisid. Kus hinnad on laes. Kvaliteet kahtlane. Aga mis kuuluvad iga reisiprogrammi koosseisu. Ja loomulikult mitte ainult Egiptuses. Vaid ka mujal. Kus siis pannakse terve grupp massiliselt ostma kallist ja kahtlase kvaliteediga kaupa, taustaks giidi jutt selle kohta, et mujal on kaup vähekvaliteetne ja kallis. See on VALE! Puhas pettus! Milles kahjuks osalevad giidid. Kes saavad osa rahast lihtsalt omale. Nii lihtne see ongi. Seda loomulikult keegi ei tunnista. Sest puhkama tulnud inimene ei vaevu nurisema. Aga ta saab keelduda neist tehastest ja muuseumidest.

Irja Zamalekis kohvikulaua taga.

Vaade Nile Hiltoni rõdult.

Hotellituba.

Inno blogimas.