Käisime mullivannis ja Irja tuli minu eelmisest sissekandest inspireerituna huvitavale järeldusele: eestlane oli kuni 19. sajandi lõpuni loom.
Hakkasime arutlema, miks oli ülikute naistel varemalt vaid 2-3 last, samas eestlastel 12-13. Irja pakkus, et eestlane sigis nagu loom.
"See, kes eelnes homo sapiensile, homo erectus," defineeris Irja eestlast 13-19. sajandil. Tulenevalt siis sellest, et eestlasel puudus võimalus aju millegagi stimuleerida, näiteks lugeda, maalida, reisida, kuulata muusikat, käia kontsertidel, vaadata näitemänge. Inimene ataveerus, aju kärbus. Inimesel polnud võimalust muuks kui teha tööd, süüa, sööki välja sittuda ja seksida. Sellest tulenevalt pudenes järglasi kui jäneseid.
Ja kuna aju kärbus, tekkis idee hakata kõik kooris ulguma, looma kombel, nagu koerad. "Kui koerte ees taktikeppi viibutada, hakkavad nemadki ulguma," märkis Irja. Sellest siis tekkis laulupidu.
Sarnasusi võib leida neegerorjade gospel-muusikast USAs, mis sisuliselt on samuti ulgumine. Sel pole mingit erilist muusikalist tähendust. Lihtsalt primitiivne ulg. Üks ulub ees, teised järel.
Samas, usub Irja, oli eestlane enne orjusse surumist võimeline mõtlema.
1 kommentaar:
Mina leian et selline kokkuvõte on sama primitiivne kui meie võimalik primitiivsus 19.sajandil ja varem. Aga ehk seletaksite mis ime kombel eestlasi siis ikkagi nii vähe on kui seksitud ja poegitud sai jäneste kombel- orjadeks olemise aeg kestis piisavalt palju sajandeid et kasvada "suurrahvaks" selle toel siis ja kinnitaks te järelduse paikapidavust.
Pean tunnistama et olete mu jaoks labaseks muutunud enamiku oma postitustega kuigi mis puutub teie ja Ingridi draamat olen jätkuvalt pigem teie poolel kuigi elus pole miski vaid must-valge.
Postita kommentaar