Mööda Eestit ringi sõites võib täheldada omapära, et linnades, kus asub kõrgkool, on märksa teistsugusem vaimsus, kui neis, kus seda pole. Näiteks kohvikute olemasolu. Mõnusaid kohvikuid kipub olema seal, kus on kõrgkool. Seevastu linnades, kus kõrgkool puudub, on levinumad pubid ehk lihtsalt kõrtsid.
Või näiteks kasvõi raamatupoodide olemasolu. Kui Rakvere on enam-vähem samasugune linn kui Viljandi (mõlemas on olemas teater), siis pole Rakveres kõrgkooli (ok, ma ei pea Mainori kõrgkooli Rakvere õppekeskust piisavaks) ja samuti pole seal ühtegi raamatupoodi. Seevastu Viljandis avas Rahva Raamat äsja otse TÜ Kultuurikolledži vastas uhke raamatupoe.
Minu ettepanek on pikemas perspektiivis luua igasse linna kõrgkool. Selline korralik, mitte mingi õppekeskus. Kui räägitakse palju sellest, kui palju andis tervele Eestile nn Rootsi aeg 17. sajandi alul, mil pandi alus Tartu Ülikoolile, siis võib ainult ette kujutada, kui palju annab teistesse Eesti linnadesse kõrgkooli rajamine. Või mõne kõrgkooli filiaali loomine.
Näiteks miks ei võiks Põllumajandusülikool või osa sellest asuda Võrus? Või Paides? Või Antslas? Või Kilingi-Nõmmel? Miks ei võiks mõned Tallinna Ülikooli kolledžid asuda Keilas, Rakveres, Haapsalus? Ja Tehnikaülikooli harud vastavalt. Miks on kõik vaja kuhjata Tallinna ja Tartusse?
Praeguste infotehnoloogiliste võimaluste juures ei tohiks asukoha nihutamine olla pobleem.
Samuti võiks ministeeriumid puistata laiali üle Eesti. Sest miks on nii, et ainult haridus- ja teadusministeerium asub väljaspool Tallinna?
Ja ma jään endiselt oma e-riigikogu ettepaneku juurde.
1 kommentaar:
Kitsaks läheb, õpilased ei viitsi mööda Eestit ringi tuuseldada :P
Aga see, et Rakveres raamatupoodi enam ei ole, on häbiasi küll... Selveri raamatulett ongi ainsaks jäänud, see ei ole normaalne.
Postita kommentaar