Väljavõte nädalatagusest FTst.
Olukorras, kus Eesti ajalehed ELis ja Brüsselis toimuval silma peal ei hoia, siis valgustan veidi. Nimelt, nagu kirjutab läinudkolmapäevane FT, on Eesti esindaja ELi valitsuses (kasutan sõna valitsus, sest see nn komisjon on sisuliselt valitsus ja Eestis ei peaks kaasa mindama ELis levinud silmakirjalikkusega mitte nimetada asju õigete nimedega) Siim Kallas asunud aktiivselt paljastama lobbiste, kes siis ELi ametnikele mõju avaldavad. Esimene, kes nö vahele jäi oli ELi kaubandusminister (kasutan jällegi otsest tähendust, sest sõna volinik tuletab Eestis meelde pigem mingeid nõuka-aegseid kolhooside moodustajaid) Peter Mandelson.
Euroopa ombudsman Nikiforos Diamandouros, kes teeb järelvalvet ELi valitsuse üle, kritiseeris eriti Mandelsoni, kes ei avalikusta nõupidamistel osalevate lobbistide nimesid. Valitsuse liikmed kaitsevad end väidetega, et lobbiste ei saa avalikustada lähtuvalt andmekaitsest. Samas võitleb aktiivselt nimede avalikustamise eest üks Amsterdamis asuv Euroopa ettevõtluse vaatlusasutus. Kolm avalikustamisega seotud asja on ootel Euroopa Kohtus.
Euroopa "musta kastina" tuntud lobbistide varjamise süsteemi paljastamisega on asunud tegelema ELi pettuste vastu võitlemise minister Siim Kallas. Ta on teinud ettepaneku lobbistide vabatahtlikuks registreerimiseks. Neid lobbiste arvatakse kokku olevat ligi 15 000.
30-aastase lobbisti-staažiga Prantsuse päritolu Daniel Gueguen arvestab, et Brüsselis tegutseb ligi 3000 eri ettevõtet alates konsultatsioonifirmadest ja lõpetades uurimisasutustega, mille palgal on 16 500 inimest. Tema sõnul on Euroopas 100 000 osalise tööajaga lobbisti.
Olukorras, kus ligi 80% Euroopa Liidu riikide seadustest valmistatakse ette Brüsselis, võib lobbistide arv veelgi tõusta.
Kallase lobbistide avalik register hakkab tööle tuleval aastal. Lobbistid peavad avalikustama oma töö eesmärgi, käibe ja rahastamise allikad. See nõudmine on marru ajanud PR-firmad ja juristid.
Kallase loodav register on antud Euroopa Kohtusse. Ent Kallase esindaja ütles, et olenemata kohtu otsusest minnakse registriga edasi, sest registreerunud annavad nõusoleku andmete avalikustamiseks.
Paljud ettevõtted on lobbistide avalikustamise poolt. Näiteks British American Tobacco tahab teada, kuidas valmis seadusemuudatus, millega läksid mitmed selle firma tooted maksu alla. Rahvusvaheline loomade heaolu eest võitlev fond tahab teada, kuidas valmis otsus, millega anti lennukitootjale Airbus luba pikendada lennuki maandumisrada ühte Hamburgi-lähedasse loodusparki.
Euroopas on avalikustamise koha pealt veelahe riikide vahel. Avalikustamist pooldavad Rootsi, Taani, Soome ja Holland. Vastu on Suurbritannia ja Hispaania. Sel kuul otsustas üks Euroopa Kohtu nõunik, et eri riikide valitsustel pole dokumentidele juurdpääsu piiramiseks õigust vaidlustada ELi infovabaduse seadusi. Kui Euroopa Kohus sellise otsuse teeb, mõjutab see õigusmõistmist kõigis 27 ELi liikmesriigis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar