teisipäev, 21. august 2007

Stalini ohvreid Venemaal siiski mälestatakse, seda teeb kirik


Väljavõte ajalehest IHT.

Nagu kirjutab International Herald Tribune, mälestab Venemaal Stalini diktatuurirežiimi ohvreid mitte Kreml, vaid kirik. Nii paigaldati hiljuti hiiglaslik rist Moskkva külje alla hukkamispaigale, kus kostsid 70 aastat tagasi Stalini Suure Terrori esimesed lasud.

Rist saabus Moskvasse 1300 kilomeetri kauguselt laevaga ühest Valge mere äärsest endisest vangilaagrist, mööda Belomorkanali, mida ehitasid 1930ndatel aastatel orjadeks muudetud poliitvangid.

Vene president Vladimir Putin tunnistas juunis, et hukkamised oli Stalini valitsemisaja üks kohutavamaid episoode. Samal ajal, märkis Putin, "juhtus teises riikides palju hullemaid asju".

Venemaal surid 30aastase Stalini julma valitsemisaja jooksul miljonid inimesed. 1937. aasta augusti ja 1938. aasta oktoobri vahel saavutasid hukkamised ehk nn puhastused oma lae. Sel ajal arreteeris Vene salapolitsei NKVD enam kui miljon inimest ja hukati enam kui 700 000. Neist ligi 20 000 tapeti Butovo hukkamispaigas, kus praegu seisab kirjeldatud rist.

Rist on 12 meetri kõrgune, valmistatud siberi seedrist ja alustas oma teekonda Vene õigeusu kiriku õnnistusel 25. juulil Solovetski kloostrist, mida kunagi kasutati vangilaagrina ja mida on gulagi arhipelaagi esimese lülina kirjeldanud Aleksander Solženitsõn. Rongkäik jõudis Moskvasse läinud teisipäeval. Seal pandi rist autosse ja sõideti mööda välimist ringteed, meenutades õigeusu kiriku jumalateenistusi. Kolmapäeva hommikul pandi rist paika Butovos, tunnistajaks oli paar tuhat inimest. Kohal olid riigitelevisiooni ajakirjanikud, aga puudusid ametiisikud.

Opositsioonierakonna Jabloko liider Grigori Javlinski ütles, et valitsuse suhtumine hukkamiste 70. aastapäeva tähistamisse on "absoluutselt ebapiisav, arvestades toimunu ulatust ja ajaloolist tähtsust. Võimud peaks rääkima nedest asjadest avalikult koolides ja avalikkuse ees."

Javlinski ütles, et Nõukogude minevikku ülistavad ametlikud seisukohavõtud on vähemalt osalt süüdi venelaste ükskõiksuses Stalini valitsemisaega. Vaatamata vägivaldsusele peab 38% venelastest Stalinit positiivseks kangelaseks, meheks, kes tõi Nõukogude Liitu stabiilsuse ja võitles Natsi-Saksamaa vastu II maailmasõjas.

Javlinski ütles, et võimud peavad rääkima rahvale, et võit sõjas ja Nõukogude Liidu saavutused tulid vaatamata totalitaarsele režiimile.

Moskva inimõiguste organisatsiooni Memorial direktor Jan Rašinski ütles, et Kreml on loonud Nõukogude võimsuse müüdi, et kindlustada Putini tugeva keskvalitsuse usaldusväärsust. Kreml ei taha tunnistada Nõukogude aja repressioone, kuna see heidab varju Nõukogude aja edule, ütles Rašinski.

Putin on tunnistanud Stalinit kui diktaatorit, ent pole tunnistanud Stalini aja kuritegusid. Juunis toimunud Vene õpetajate konverentsil peetud ettekandes kommenteeris Putin põgusalt Stalini aega, tunnistades Vene ajaloo "kohutavaid lehekülgi". "Ärme unustame aastat 1937," ütles ta.

Kommentaare ei ole: