Viimase Economisti esikaas.
Kõigile neile, kes on soovitanud või tahavad sisse tuua välismaalt võõrtööjõudu, et lahendada rahvastiku kahanemisega kaasnevaid probleeme, on kindlasti heaks lugemiseks viimane Economist, kus on Jaapani näitel kirjeldatud ühiskonna kohanemist kahaneva rahvastiku tingimustes.
Esiteks on see, et rahvastik kahaneb, ülemaailmne nähtus. Ja sellele ei saa vastu seista tööjõu sissetoomisega. Jaapanlased on sellest juba aru saanud. Ja asunud kohanema. Näiteks on hakatud pensioniiga nihutama ülespoole ning hoidma tööl ka vanemaid töötajaid, kes on enamasti tugevad ja kogenud spetsialistid ja teevad tööd meelsasti. Lihtsalt ühiskonnas oli suhtumine, et vanemaid enam ei taheta ja nad saadeti varakult pensionile.
Siis on vanema elanikkonnaga linnades hakatud elu koondama keskusesse, et maksta vähem tänavakoristuse, eriti lumerookimise eest. Kesklinna on hakatud ehitama suuremaid hooneid, kuhu siis vanemad inimesed kolivad, sest nii on neil lihtsam.
Trend on muidugi ka selline, et maakohtades surevad välja väiksemad asulad, inimesed koonduvad suurematesse keskustesse.
Kõrvalepõikena märgin, et meil on Irjaga oma Tartusse rajatavasse kohvikusse kavas tööle võtta just vanemad inimesed. Näiteks Lissabonis on kõige populaarsema kohviku teenindajad vanemad härrasmehed. Muhedad ja lõbusad. Ilmselt on ka Eestist võimalik leida vanemaid mehi või naisi, kes oleks nõus kohvikutööd tegema. See on siis eaga arvestavat tööd, mitte mingit orjatööd, mis oli väga tavaline nõukogude-aegsetes ettevõtetes.
See surmani töö põhimõte läheb muidugi vastuollu praegu pankade poolt propageeritava jutuga, et pange aga raha pensionifondidesse, küll puhkate vanaduses Nizzas. Aga näiteks Jaapanis on noored loobunud neisse fondidesse investeerimast, sest ei usu, et fondid nende vanaduspõlveni välja veavad. Sest neid, kes fondidesse uut raha süstivad, jääb järjest vähemaks. Ja inimesed on hakanud leppima tõsiasjaga, et tööd tuleb teha surmani.
Lisaks muidugi aitab kaasa see, kui võimaldada töötada lastega kodus olevatel emadel. Esiteks aitab see lahendada tööjõu defitsiidi probleemi, teiseks sünnitavad naised meelsamini, kui nad teavad, et saavad väikse lapse kõrvalt tööd teha.
Ja tehaste ning tootmisettevõtete osas on õigus Rein Kilgil, kes väidab Äripäevale antud intervjuus, et ettevõtted peavad tootmist automatiseerima. Heaks eeskujuks on siin jaapanlaste Toyota, mis on lisaks uuenduslikele töövõtetele just automatiseerimise ja robotite kasutuselevõtuga edu saavutanud. Ma usun, et tehnikaülikoolis on piisvalt insenere, kes tootmisettevõtete tarbeks suudaks roboteid valmistada. Isegi Lego müüb juba roboteid lastele, mida saab programmeerida lihtsamaid operatsioone sooritama.
Ma usun, et tehnoloogia vallas õnnestub Eestil olla edukas, sest kohaneda tuleb samaaegselt nii tööjõu hinnatõusu kui rahvastiku vähenemisega. Ja et mitte tööjõudu ülemäära kalliks ajada (õigemini polegi seda tööjõudu, mida kalliks ajada), siis on ainuvõimalik samm tehnoloogia arendamine ja kasutamine. Nii nagu panganduses, kus õnnestus vahele jätta vaeva- ja aeganõudev tšekiraamatu-etapp, mistõttu oli võimalik täie hooga elektroonilisele pangandusele üle minna. Elektrooniline pangandus on Eestis esirinnas kogu maailma mõistes, see on efektiivne ja omanikud on selle pealt hästi teeninud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar