Järjejutt Toomas ja Evelin: 28. peatükk

Nina võttis kotist uue preservatiivi. Eelmise oli Toomas ära sikutanud, kuna riist vajus longu ja preservatiiv selle otsas tõmbus naljakalt kortsu.
Mehe riistakene oli vapralt ootel. Naine suudles õrnalt mehe munandeid, paitas neid, ühte ja teist hellalt suhu võttes ja lutsides. Mees tundis, kuidas tema riist jälle paisub. Kuni ta oli valmis, et naine saaks kondoomi taas otsa tõmmata. Seda oli huvitav jälgida. Kuidas Nina kogenud liigutusega võttis preservatiivi kotikesest, puhus selle otsast õrnalt kummi ning pani peenisele peale ja tõmbas aegamööda allapoole. Nina oskas seda teha nii, et mõnel mehel läks pauk juba lahti. Aga Nina polnud kuri. Ta võttis spermat täis kondoomi ära, tõstis selle eemale ja asus meest uuesti üles kütma. Tavaliselt pidas ta mõnda aega pausi, pakkus mehele kohvi, või tegi suitsu. Sest meestel kohe pärast purset ei tõusnud.
Toomas katsus naise rindu. „On need ehtsad?“
„Mis sa arvad?“
„Et on.“
Naine kõkutas naerda. „Kuidas sa siis aru ei saa?“
„Ei saa. Kas pole siis või?“
„Muidugi mitte!“
„Aga paistavad nagu päris.“
„Nad paistavadki nagu päris.“
„Mina ei oskaks küll vahet teha.“
„Mehed ei oskagi. Ainult naised saavad aru,“ rääkis Nina, „aga vahel ei saa ka. Isegi katsudes ei saa aru.“
Toomas katsus naise rindu. Need tundusid täiesti loomulikud. Ja väga erutavad, suurte nibude ja pigmendilaikudega.
„Aga kus siis armid on?“ küsis Toomas, kui oli rindu ülespoole tõstnud.
„Näe siin,“ tõstis Nina käe üles, „siin kaenla all.“
„Midagi pole aru saada.“
„Ei peagi olema. See on Soomes tehtud. Eestis veel nii ei osata.“
„Sa käisid Soomes operatsioonil?“
„Jah, ma töötan suurema osa ajast Soomes. Siin Eestis olen rohkem puhkusel,“ ütles Nina ja liigutas end Toomase peal tasakesi edasi-tagasi. Toomas tundis, kuidas häbememokad õrnalt tema peenist embasid. Talle meeldis, kui seda tehti aeglaselt, nagu Nina seda oskas. Rahulikult, kiirustamata. Tavaliselt naised kippusid kiirustama, sest ei läbenud ära oodata, millal mees oma asjaga ühele poole saab. Aga Nina teadis, mis on mehele hea. Ja ta tegi selleks kõik, et meest täielikult rahuldada. Sest siis tuli mees tagasi.
„Kuidas seal Soomes on?“
„Noh, makstakse rohkem. Antakse peale. Suur osa meestest tahab niisama juttu ajada?“
„Ja maksavad jutuajamise eest?“
„Jah.“
„Miks?“
„Meeldib.“
„Huvitav.“
„Palju on neid, kes muidu naist ei saaks.“
„Mis mõttes?“
„Invaliidid, noh.“
Toomas ei öelnud midagi, Nina naeris.
„Ja sa magad ka nendega?“ Toomas tundis, kuidas tema erutus langes pügala võrra.
„Aga kus ma siis muidu saan. Ikka. Nad on lojaalsed kliendid. Aastaid. Ja maksavad korralikult. On kained.“
„Näiteks ühe jalaga või?“
„Üks oli üldse ilma jalgadeta.“
Toomas tundis hetkeks, et ei taha enam Ninat. Ent kui naine hellalt tema rinda silitas, ei saanud ta vastu seista. Erutus järjest tõusis. Ta võttis Ninal puusade ümbert kinni.
„Oh, Nina, sa ei tea, kuidas ma sind armastan!“
Naine vaid naeris. Talle tegid sellised mehed nalja, kes hakkasid mõned minutid enne kulminatsiooni armastusest rääkima. Enamasti olid mehed vaiksed, said vaikselt rahulduse ja kadusid. Ent oli neid, kes Toomase kombel tõid lilli ja šampust, tahtsid juttu ajada. Mõni rääkis ainult juttu. Ei võtnud riideidki seljast.
„Abiellume, Nina!“ hüüdis Toomas suurest erutusest.
„Sinuga?! Milleks?“
„Ma armastan sind.“
„Paljud mehed armastavad mind.“
„Ma teen kõik, mis sa soovid!“ Toomas tundis, et kohe-kohe tuleb ära.
„Kas hakkad mulle ministripalka maksma või? Mõtle ise ka, mis sa räägid.“
„Oh Nina, Nina, sa ei tea, kuidas sa mulle meeldid.“
Toomasel tuli ära. Nina istus mõni aeg tema peal liikumatult, siis tõusis tasakesi, eemaldas preservatiivi juba longu vajuvalt peeniselt ja pistis selle pabeririba sisse.
Toomas tõusis ja pani end riidesse. Ta ei öelnud enam ühtegi sõna. Ja vaatas Ninat, kuidas too rinnahoidja peale pani ja aluspüksid jalga tõmbas. Huvitav, mõtles ta, naine, kes oli veidi aega tagasi tundunud kõige suurem iludus maamunal, paistis nüüd täiesti tavaline. Täiesti tavaline naine.