Vaatame Irjaga just, kuidas maamehed otsivad naist ja kuidas üks, kes valis kaaslast nagu hobust, pani oma "naised" kartuleid koorima. Itsitasime, sest me ei koori juba ei tea mis ajast kartuleid. Ja mulle väga meeldib koorega keedetud kartul, Irjale ka. Ma püüdsin juba oma eelmises kodus, soomlaste eeskujul koorega kartuleid keeta, aga mu eks Ingrid oli vastu, öeldes, et muidu jäävad liivaterad sisse. Aga kui kartul ilusti ära pesta, ei jää mingeid teri, või kui, siis mõni üksik. Ja mind see ei häiri, Irjat samuti mitte. Koorega keedetud kartulil on hoopis teine maitse. Ja räägitakse, et ka vitamiinid jäävad koore alla alles.
Nii et soovitan, nii nagu loobuda pesu triikimisest, loobuda ka kartulite koorimisest. Jäävad käed terveks ja toit saab rutem valmis. Praegu müüakse poes juba suht puhtaid kartuleid. Ja kui nad ka mustad on, näiteks turult ostes, siis on kartuleid potis hea pesta nii nagu mu vanaema seda tegi. Mingi tokiga, kas puust pulgaga või näiteks nõudepesuharja varrega suskida poti sisse. Saab puhtaks nii, et käsi ei pea märjaks tegema. Musta vee saab kartulite pealt ära valada ja puhta vee asemele panna. Soovitav on eelnevalt kartulid mõnekümneks minutiks potti vee sisse likku jätta, siis tuleb muld hõlpsalt küljest.
1 kommentaar:
Eriti head on koorega kartulid ahjutuha sees küpsetatuna, punapeet ja kaal on ka tuhas valminult superhead, olete proovinud?
Postita kommentaar