Ma ei usu, et Krossi Nobelile esitades loodavad endised punakirjanikud tõsimeeli, et nende kolleeg selle auhinna ka saab.
Pigem taasluuakse, hoitakse elus müüti nõuka aegsetest kirjanikest kui toredatest meestest ja naistest, kes justkui väärivad Nobelit.
Sellega lihtsalt juhitakse tähelepanu reaalsuselt. Üks sõpruskond, kes nõuka ajal režiimiga sõbralikult koostööd tegi, suur osa praegusest nn vaimueliidist, teeb omale positiivset PRi. Et, nagu Irja arvas, saaks enne ära surra, kui asjadest nende õigete nimedega rääkima hakatakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar