Üks propagandistlik loosung Talvesõja ajast, allikas Wikipedia.
Loen just Wikipediast artikleid Soome Talvesõjast ja Jätkusõjast ja imestan vaid soomlaste vaprust venelastele vastu panna.
Talvesõjas arvatakse hukkunute arvuks 26 600 soomlast ja venelasi vähemalt 10 korda rohkem, 200 000, lapsesuu Hruštšov rääkis üksvahe isegi miljonist.
Ja paljuski soomlaste sõjategevus näitas maailmale, eriti aga Hitlerile, et Venemaa on "savijalgadel seisev koloss", mille alistamine pole suur probleem. 1940. aasta lõpus valmistus NSV Liit uueks rünnakuks Soome vastu, ent sama aasta novembris, kui Molotov kohtus Hitleriga Berliinis, ei saanud ta enam Soome vallutamiseks luba. Sest Hitler kavandas juba NSV Liidu alistamist ja selles loodeti vapra Soome abile. Soomlased hakkasid Saksamaalt saama kaupa ja toitu, 1941. aasta veebruarist hakati salaja koos sakslastega rajama Lapimaale maanteid ja korraldama luuretegevust. Soome hakkas saabuma Saksa sõdureid, mille koguarv oli lõpuks 200 000. 1941. aasta aprillis hakati värbama soomlastest vabatahtlikke Waffen-SSi Wiking-divisjoni. Sama aasta mais saadeti värvatuid Saksamaale väljaõppele. Sama aasta mais käis Saksamaal soomlaste väejuhatus, kes sai infot Nõukogude Liidu ründamise kohta. Soomlastelt paluti abi venelaste hoidmiseks piiril ja Peterburi ründamiseks. Sakslased tegid Soomele pakkumise hakata liitlaseks, ent Soome otsustas jääda neutraalseks. Sellele vaatamata "kisti" Soome sõtta, kui Saksamaa kuulutas sõja NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil ja Hitler nimetas raadioesinemises liitlaseks ka Soomet.
Sellele vaatamata, et soomlased end süüdi tunnevad, et valisid "vale" poole, kontrollisid soomlased kõigele vaatamata oma territooriumi ja säilitasid iseotsustusõiguse. Mis osutus hiljem oluliseks, kui Eesti, mis oli sõjas justkui "õigel" poolel, ja talitas kogu aeg "õigesti", jäi iseotsustusõigusest sellegipoolest ilma. Millele lisandub "1 miljon sündimata eestlast", hävitatud eliit, lõhkiaetud perekonnad ja muu säärane asi.
Jätkusõja ajal kuulutasid Soomele sõja Ühendkuningriik ja tema vasallid. 1942. aasta 4. juunil külastas Hitler Soome marssaliks edutatud Mannerheimi tema kodus, öeldes, et ei saanud talvesõja ajal Soomele abiks olla, kuna pidi kindlustama Saksa sõjaväele Rumeenia nafta. 1943. aastal, pärast sakslaste lüüasaamist Stalingradi all, hakkas Soome otsima võimalusi sõjast väljuda. Käisid kõnelused venelastega. USA kaalus Soome iseseisvuse säilitamist. NSV Liidu suursaadik Washingtonis Litvinov ütles, et Nõukogude Liit ei tahtnudki kogu Soomet vallutada. Stockholmist saadi sama kinnitus NLiidu saadikult Alekasandra Kollontailt. Soome tahtis säilitada 1939. aasta piiri, aga sellega polnud venelased nõus. Rahuettepanekud löödi lukku 1943. aasta detsembris Teheranis. Stalini ettepanek oli säilitada 1940. aasta piir, lisaks Hanko ja Petsamo igavaseks NLiidule, lisaks sõjakahjude korvamine, sakslaste väljaajamine, demobilisatsioon. Soome loobus neist ettepanekutest 1944. aasta märtsis. Sellele eelnevalt pommitas NLiit kõvasti Helsingit, nn rahupommituse käigus. NLiit tahtis kiiresti rahu sõlmida, et saata oma väed Berliini peale. Pärast Normandia dessanti ja USA sõtta asumist, kuulutas USA soomlased saksameelseteks ja kutsus saadiku Soomest tagasi. 1944. aasta 9. juunil alustas NLiit pealetungi Soomele Karjalas. 22. juunil teatasid soomlased, et on valmis sõlmima rahu. Samal päeval saabus Soome Saksa välisminister von Ribbentrop ja veenis soomlasi sõtta jääma, et kaitsta rinnet Narva all. Soome president Ryti sõlmis 26. juunil nn Ryti-Ribbentrop leppe, mille järgi toetasid sakslased soomlasi senisest enam ja soomlased loobusid rahuleppest NLiiduga. Pärast seda loobusid soomlased järg-järgult oma maast, taganedes ida pool keskmiselt 10 kilomeetrit päevas. NLiit korraldas uue pealetungi 25. juunist-9. juulini, mis õnnestus samuti tõrjuda, osalt sakslaste abiga, ning kohe pärast seda, 12. juulil teatas Kollontai uuesti, et NLiit on loobunud tingimusteta alistumisest ja pakkus rahu. 1. augustil oli parlament valinud Ryti asemel presidendiks Mannerheimi, kellel polnud siduvaid leppeid sakslastega. 7. augustil nimetas Mannerheim ametisse uue valitsuse. 2. septembril katkestati suhted sakslastega. 4. septembril algasid rahuläbirääkimised NLiiduga. Kuivõrd rahu eeltingimueks oli Saksa sõdurite maalt lahkumine, alustas Soome 15. septembril sakslaste vastu nn Lapi sõda, mis kestis 27. aprillini 1945. Sakslased ei tahtnud käest ära anda niklikaevandusi Põhja-Soomes Petsamos. NLiit ei nõustunud esialgu päris rahuga, vaid 19. septembril sõlmiti vaherahu. Selle järgi pidi Soome lisaks Talvesõjas kaotatud territooriumile ära andma Petsamo ja rentima 50 aastaks Porkkala ning tagama sinna nõukogude sõduritele vaba pääsu. Saksa sõdurid tuli maalt välja ajada ja nende vara anda üle liitlastele. Soome sõjavägi tuli vähendada 42 000 meheni. Sõjahüvitusi tuli maksta 6 aasta jooksul 300 miljonit USD ning korvata loovutatud alalt seal hävitatud ja mineva viidud vara. Nõukogude-vastased ühingud tuli keelustada ja sõjakurjategijaid pidi karistatama. Jätkusõja ajal minema viidud ingerisoomlased tuli NLiidu aladele tagasi tuua. Hiljem viidi nad Siberisse.
Kui Soome juhid olid 6. aprillil 1948. aastal Moskvas kahe riigi koostöölepet alla kirjutamas, pakkus Stalin peaminister Pekkalale, et pärast ametlikke asjaajamisi võiks pisut mitteformaalsel pinnal juttu jätkata, Molotovi kabinetis. Ja seal pöördus generalissimus Soome väejuhtide, jalaväekindral Heinrichsi ja kindralmajor Oinose poole sõnadega: "Kuigi ma pole päris sõdur, võin öelda, et rahuajal unustatakse meid, sõdureid kergesti, ent sõja ajal sõltub kõik meist. Sellist maad, kellel on kehv armee, ei austa keegi, ent sellist maad, kellel on hea armee, austavad kõik. Tõstan klaasi Soome armeele ja selle siinviibivatele juhtidele."
Nn molotovi kokteil, soomlaste edukaks osutunud tankitõrjerelv Talvesõjas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar