Ülevaade "pensionifondidest".
Kunagi 10 aastat tagasi sai väiksemas ringis riikliku Hüvitusfondi nimeks "hävitusfond". Mis suutis raisata rohkem raha, kui sisse pandi. Mis on selline suhtkoht normaalne saavutus Eesti oludes, kus rahvas on loll nagu lambijalg.
Millega muidu põhjendada tormlemist nn II samba fondidesse, kus raha hävib kiiremini kui seda juurde tekib. Laadisin ÄP veebist huvi pärast tabelikese ja sättisin selle 5 aasta perspektiivi. Kui arvestada aasta inflatsiooniks 5-6% keskmiselt (praegu on see koguni miski 8%), siis peaks fondi tootlus olema nii suur, et ots-otsaga kokku tulla. Aga nagu tabelist nähtub, toovad pooled fondid inimestele selget kahju, kuna tootlus jääb alla selle. Ja teine pool toob kahh sisse kõige enam netovääringus 5% aastas. Kas tasub selle nimel oma rahanatukesega riskida?
Ma ei taha midagi pahasti öelda, aga ette antud tabelite järgi jäävad need, kes oma raha fondi paigutavad, vaesemaks, kui need, kes seda ei tee. Ja siis pensionipõlves, kui tõde päevavalgele tuleb, polegi muud, kui oma rahanatuke kasiino-automaatide pilusse lasta. Nii nagu seda soomlased massiliselt Tallinna linnas ja laevadel teevad.
Mina soovitan see vabadus, mis iga kuu virtuaalsete rahapaberite vastu vahetatakse, investeerida iseendasse, mitte mingitesse uutesse paberitesse, mille väärtus on suht hägune. Näiteks osta mõni raamat, külastada näitust, muuseumi, Tartu linna, või reisida kuhugi kaugemale.
3 kommentaari:
II samba fondide juures tuleb arvestada seda, et inimene ise maksab vaid 1/3 sinna investeeritavatest summadest. nimelt 2% brutopalgast, 4% maksab sinna riik - seega kokku 6%. Kui arvestada, et investeerija ise tasub vaid kolmandiku, on teine sammas siiski suhteliselt mõistlik.
Kui me korjame 5%, siis oleme hävinud ainult 3%, kui me ei korja 5%, siis oleme hävinud 8%.
Pensieas on hea muidugi ostetud raamatuid lugeda, hädakorral ka nendega ahju kütta, aga katsu sa vana raamatut riisi vastu vahetada.
Pensieas ja (võibolla) haigustest vaevatuna on see hoopis raskem tegu, kui täna märkamatult taustsüsteemi investeerida.
Niipalju kui mina aru sain, siis kaob see 4%line kingitus mõne aja pärast ära, jääb vaid 2%line kohustus, mis võib veelgi suureneda.
Postita kommentaar