Eesti ajakirjanduse nägu Viljandi rahvale kõnet pidamas, väljavõte Sakala veebist.
Pealiskaudselt võiks öelda, et kõigi seal töötavate ajakirjanike nägu. Siis, et TÜ ajakirjandusosakonna, Marju Lauristini või Peeter Vihalemma nägu. Siis, et mõne peatoimetaja, näiteks Ingrid Tähismaa nägu.
Aga, olgem ausad, Eesti ajakirjandus on peaasjalikult kahe mõjuvõimsa mehe, Mart Kadastiku ja Hans H. Luige nägu. Rohkem küll viimase. Ja see on väga kurb.
Ma ei kujuta ette, ja pole ka kuulnud, et välismaised nn ajakirjandusmagnaadid, näiteks Helsingin Sanomate suurosanik Aatos Erkko sebiks omale väljaspool abielu karjakaupa naisi, ostaks ära prokuröre ja kohtunikke, suhtleks lähedalt ja paneks tina riigi kõige sulimate ärimeestega ning elaks suht lõdva randmega elu, purjutaks ja manustaks narkotsi. Selline mees lihtsalt ei oleks tõsiseltvõetav. Ta ei saaks seda tööd teha. Sellised Danhammerid tõmmataks liistule ja naerdaks välja.
Aga Eestis, kus ühiskond elab jätkuvalt mingite nõuka-aegsete mallide järgi, kus inimestel on küür kogu aeg seljas ja pea võimu poole kookus, on kõik võimalik. Näiteks see, et Postimehe gruppi juhib vana kommar ja KGB kaastöötaja, kes veel mõned aastakümned tagasi halastamatult Eesti iseseisvuse eest võitlejaid kottis. Nüüd vaatavad ajakirjanikud talle alt üles ja teevad kõik, et mitte tema meelepaha alla sattuda. Sedaviisi toimib ajakirjanduses jätkuvalt tsensuur, Kadastiku sõpru ja tuttavaid, vanu kommuniste ja kagebiite, teadagi, keegi ei koti. Ja kui kotib, siis õrnalt pepule patsutades.
Sama lugu on Luigega. Ta on mees nagu orkester, ärid kinnisvarast ja ajakirjandusest mobiilside ja prügimajanduseni. You only name it! Rääkimata poliitikutest, kellest enamusega on Luik sinasõber, kes kasutavad Luike ära ja Luik laseb end kasutada. Selge, et Luige alluvad ei saa objektiivselt enam mitte millestki kirjutada. Ei julge ka. Sest suure juhi pahameel võib tähendada kingasaamist. Ja siis tuleb minna Kadastiku juurde, mis on veel hullem, lausa karistus.
Noh, Äripäev on enam-vähem, aga see leht ei mõjuta suurt midagi ega kedagi, seda teavad kõik ja seepärast ei võeta seda väljaannet eriti tõsiselt.
8 kommentaari:
Luik on hämmastavalt arg tüüp, ta küll ei salli hingepõhjas REd aga kardab küll. Seetõttu pole ta ka IRL-le otseselt truudust vandunud. Aga ma kardaks vist ka, kui mul oleks nii palju kaotada ja teades, millega RE võib hakkama saada sinu vastu töötades.
Ma ei saa aru Inno, ühelt poolt sa kirjutad kohati nii häid ühiskondlikke ja meediaalaseid kommentaare, sama hooga aga tegeled mingi pasaajakirjanduse ja vaimuhaige klatsiga, mis sinu tõsiseltvõetavuse sekundiga miinus sajasse viivad. Hämmastav.
Nojah, mina loen ka võrdse huviga Kroonikat ja Akadeemiat ning miks mitte? Ja olen ühtviisi kursis nii uusima araabia kirjanduse kui Britney Sperasi uusimate vallatustega. Loen kaanest kaaneni läbi National Geographicu & Time'i kui US Weekly. Miks peab elu olema kuradi ühekülgne? Kõik inimtegevuse valdkonnad on huvitavad.
Ikka eriti nukker on see pilt. Nii, et ainsaks eesti t6e allikaks ongi j22nud vaid see bloog siin? Vaat see on alles tase, eksole? Ja sellest oma kaka kuulikesteks veeretamise tasemelt see eesti ei t6usegi kunagi.
Oodake vaid kuni kukub ka teine king - t2ielik majanduslangus.
Life's a bitch.
"irja ütles... Miks peab elu olema kuradi ühekülgne? Kõik inimtegevuse valdkonnad on huvitavad."
talvise ühekülgsuse vastumürgiks (just vastumürgiks!) olen mina leidnud teie blogi. huvitav ja meeliergutav.
No aga Luik on ka mees nagu orkester seepärast, et maailm on muidu nii ühekülgne.
Tsiteerides klassikuid:
Kui sa ise eesotsas pole, siis ega sa ei tea mis ja miks seal toimub ning kui sa ise paremini ei tee, siis pole sul mingit õigust kritiseerida.
Või siis alternatiivselt:
Selle asemel, et meid kritiseerida, võiks sa hoopis tulla ja meid aidata.
Sellist juttu olen ma kuulnud rohkemate inimeste suust kui mul on kahe käe peale kokku sõrmi. Eestis ongi nii. Kui sa ise paremini sarnast asja ei tee, siis sinu kriitika ei lähe arvesse.
Mõisnikule tuleb ikka pugeda. Äkki võtab siis järgmine sügis vähem vilja endale ja ei peagi väga nälgima.
Minu vanavanavanaisa Juhan Vaher lükkas mõisniku kraavi, kui see talle kitsa tee peal vastu tuli. Ja kas tead, mis pärast seda juhtus? Pärast seda hakkas mõisnik teda jubedasti kartma. Ka nii võib juhtuda.
Postita kommentaar