Mis juhtus ööl vastu 20. jaanuari Tartu ööklubis Maasikas

Ööklubi Maasikas sissepääs Tartus, Ülikooli tänaval. Kujutis Rein Langi mälust.

Vanemuise kontserdisaal. Reformierakonna ball on võtmas täistuure. Suur osa seltskonnast on end ära säädinud. Erakonna juht Andrus Ansip vihub visalt tantsu. Teised vaatavad teda ja irvitavad.

Rein Lang (RL): No vaata seda hullu seal, mis ta mõtleb seal hommikuni tatsuda, vä, hõkk!
Kairi Õun (KÕ, Langi kaaslane): Hõkk, jah, mis sa ütlesid, ä?
RL: No vaata neid seal. (näitab näpuga)
KÕ: Aa, need, mis neil oli ä? Hõkk.
RL: Tantsivad muudkui. Sa vaata neid! Jumal hoidku.
KÕ: Rein, kuule, ma tahaks ropsida, see šamp hakkas ilgelt pähe. Kurat, see on mingi Tartu solk.
RL: Oota, ma tahan seda tantsu veel vaadata, see on ilgelt kõva tants.
KÕ: Reiiin!!! (Häält tõstes) Ma hakkan kohe siia ropsima.
RL: Kurat sa seda šampi siis jõid! Ma ütlesin sulle, et ära joo nii palju. Kurat, ma ei tea, mida nüüd teha. (vaatab ringi) Kurat, kedagi pole enam kohal ka. Mis värk siin on. Ma ei saa mitte millestki aru?!
KÕ: Reiiinnn!!!
RL: Olgu, Kairi, hõkk, olgu, lähme. Mulle hakkas see kuradi konn ka pähe. Ma ei tea, mis sinna sisse oli topitud. Kindlasti mingit kuradi saasta. Kuskil kuradi Tartu peldiku vannis kokku segatud. Mingi kuradi kurg.
KÕ: Hõkk, ma hakkan kohe ropsima.
RL: Oota, ma pean oma turva üles otsima. (helistab) Hallo! Kusa sa oled? Teed väljas suitsu? Ok, me tuleme välja. Oota seal! (lõpetab kõne) Kuule, turva on väljas, lähme välja. Täna on vist päris lahe ilm väljas. Lähme vaatame, vä?
KÕ: Kurat, ma olen seda sulle kogu aeg rääkinud, et lähme juba!
RL: Olgu, lähme. Oota, ma räägin veel Andrusega paar sõna. (läheb Andrus Ansipi juurde) Kuule, Andrus, me hakkame minema.
Andrus Ansip (AA): (kulmu kergitades) Juba?
RL: Nojah, me tahaks veidi värsket õhku hingata, ja siis vaatame edasi.
AA: Vaata, et kuskil vahele ei jää.
RL: Nalja teed vä? Muidugi mitte, hõkk.
AA: Kuule, sa oled purjus. Mine parem magama.
RL: (pilku fokuseerides) Ah, ära aja jama. Andrus!
AA: Pärast on minu pool väike olemine, tuled sina ka vä?
RL: Kus see on sul, hõkk?
AA: Tammelinnas, tead küll. Su autojuht kindlasti teab.
RL: Aa, seal kuskil raudtee ääres. Kuule, ma ei tea. Kairi on natsa väsind.
AA: No vaata. Aga ära kurat vahele jää!
RL: (lööb käega, eemaldub tuigerdades, võtab oma kaaslasel ümbert kinni ja liigub treppidest alla garderoobi)
KÕ: Kuule, Rein, kuuled vä, ma ropsin seal ära, ja tead, ä, hõkk, täna on Maasikas pidu, seal klubis, tead, hõkk, mul üks, hõkk, sõbrants rääkis.
RL: (silmad löövad põlema) Ongi vä?
KÕ: Muidugi, ä. Kuule lähme, ä. Ma pärast imen sul paugu lahti.
RL: (muheleb, liigavad garderoobi, ajavad mantlid selga, astuvad uksest välja)
KÕ: Kule, kus siin ropsida saab, nii et keegi ei näe, hõkk?!
RL: Näe, mine sinna. Seal on mingi põõsas. (osutab käega)

Kairi läheb eemale põõsa juurde ja paneb sinna paraja maotäie maha. Vaatab siis, uurib, mida ta päeva jooksul sõi. Maas vedelevad mõned täitsa terved makaronid, porgandikuubikud, ja kartulitükid. Pühib suud. Läheb Reinu juurde tagasi.

RL: (ärevalt) Nohh, kas lähme.
KÕ: Kuule, nuusuta, kas haiseb ka? (ajab oma suu Reinule nina alla ja õhkab)
RL: (naeratades) Ähh, pole midagi hullu! Lähme! (turvamehele) Pane auto käima!
Turvamees (TM): See on siinsamas!
RL: Ei huvita, me jalgsi ei käi! (naerab kõva häälega) Ha-ha-haa! Eksole, musi?!
KÕ: (pilk veidi udune) Misä?
RL: Et me jala ei käi?!
KÕ: No kus?!
RL: (turvamehele) Näedsa, pane auto käima!

Rein ja Kairi istuvad autosse ja sõidavad paarkümmend meetrit mäest alla klubi Maasikas ukse ette. Astuvad autost välja ja lähevad klubi ukse ette.

RL: Kurat, siin pole kedagi, on siin üldse midagi, vä?
KÕ: Ma ei tea, ä, hõkk. Mul sõbrants rääkis, et on mega pidu. Kurat, ma ei tea.
RL: (avab ukse) Näe, ongi lahti! (astuvad sisse, annavad riided ära, sisenevad klubisse)
KÕ: Näe, lähme sinna, hõu, lahe, lahe musa, õu! (kilkab)
RL: (järgneb Kairile) Kuule, jõle lahe koht. Kunagi oli Tallinas ka üks selline. Tead, ma isegi käisin seal. Dekoltee. Maru äge värk oli.
KÕ: Õu-õu-õu-jee. (vehib kätega õhus) Reiiin, laheee!!!
RL: (valjus muusikas karjudes Kairile kõrva) Kuule, lähme võtame mõned dringid.
KÕ: Õu-õu-õu-jee, lähme!!
RL: (Kairi ja turva poole pöördudes) Te istuge siin, ma toon. (eemaldub)
KÕ: (haarab turval ümber keala kinni) Õuuu! Kuule, ma käin tema toas ära ja siis tulen sinu juurde. Teeme seda, mis eelmine kord, eks. Musi! Musita mind!
TM: (musitab Kairit)
KÕ: Õhh, laheee!
TM: (arglikult) Kas sa armastad mind?
KÕ: Muidugiii! Suudleme! (suudleb turvat) Õu-õu-õu.
RL: (naaseb kolme klaasiga) Kuule, vaata seda hullu seal (osutab näpuga ühele noormehele, kes lae all torudel turnib)
KÕ: (huilates) Jõu, lahe! (lehvitab käega)
RL: Täielik tsirkus. Tead, ma kunagi Krimmis, käisime seal ja.... (jutt jääb pooleli, kuna lae alt hakkab vett pritsima) Mis kuradi värk see on?!

Kairi, Rein ja turvamees kattuvad roosteseguse veega. Muusika jääb vait.

KÕ: Mida värki, Rein, vaata, mu uus pluus on täielikult must!
RL: (vaatab hirmunult ringi) Tasa, lähme minema, me ei toi siin tähelepanu äratada.
KÕ: Mida?! See maksis kurat kolm tonni!
RL: (kätt suu ette pannes) Tšš!
KÕ: Ma tahan oma raha tagasi!
RL: Ole tasa, teised kuulevad!
KÕ: Mind ei huvita, kuradi kõnts!

Lähevad välja tänavale. Üleni märjad. Tilguvad. Seisavad nõutult.

KÕ: Vaata, milline ma olen!
RL: Mis teha, sa ise ütlesid, et tuleme siia.
KÕ: Sina, kurat, tahtsid välja minna.
RL: (häält tõstes) Ise sa tulid siia! Ma ei teadnudki sellist kohta!

Eemalt läheneb seltskond, kes asub veest nõretavat Reinu pildistama. Rein pöörab näo seina poole.

KÕ: (häält tõstes) Kaduke minema raisk! Tahate vangi minna vä?!
RL: (vaatab Kairile korraks juhmi näoga otsa)
KÕ: (isehakanud fotograafile) Ei saanud aru vä?! Kaduge siit!

Seltskond lahkub. Kairi, Rein ja turva istuvad autosse, sõidavad hotelli juurde. Rein läheb joonelt oma tuppa, teeb minibaarist väikse viski. Kairi tuleb tema tuppa.

KÕ: Teeme ära siis vä?
RL: Kuidas arvad.
KÕ: (naeratades) No aja siis püksid maha!
RL: (laseb püksid alla) Mmmh, aah!
KÕ: (imeb Reinu riista, kust ei tule ega tule pauku) Reeiin!!
RL: (poolunest ärgates) Sa oled ilgelt lahe!
KÕ: Sa magasid! Ma ei saa niimoodi. Sul läks täielikult longu juba!
RL: (vaiksemalt, unne vajudes) Ära kärgi, Kairike, ära kärgi...
KÕ: (paneb Reinule teki peale, ajab hommikumantli selga, lahkub toast, koputab turva uksele) No tere! Hõkk.
TM: Tere, jumal hoidku! (haarab saabunud Kairi enda embusse) Oh, lõpuks ometi! Kus sa nii kaua olid?
KÕ: Ohh, ära küsi. Rebi mind, palun, võta mind, John!
TM: Õõhhh!

Turvamees rebib Kairil riided seljast ja võtab teda. Kairi jääb rahulolevalt magama juba enne, kui mees tema sisse lõpetab.