Delfil on munn majas

Kuigi Delfi lubas otsuse Leedo vastu edasi kaevata (no kes ei lubaks!), võib öelda, et sel peldikuseinal on munn majas, kui piltlikult väljenduda.

Mitte et Leedo oleks kuidagi eriline, aga tema oli ESIMENE. Ja selliseid "leedosid" on Eestis sadu, et mitte öelda tuhandeid. Ja kui leiduks advokaat, kes need nõuded koondaks, kujuneb sellest mitu korda hullem asi kui Estonia laevahukk.

Ma saan aru, et Eestis inimesed ei tunne oma õigusi, paljuski nõuka-aja pärandi tõttu, kus kogu süsteem õiguse peale vilistas. Aga nüüd on olukord sootuks teine. Ja kui inimestele kohale jõuab, et neil on ka õigused, lisaks kohustustele, siis on Delfi jaoks asi väga hapu.

Sest, nagu ma veelkord toonitan, Delfi ise uudiseid ei tooda. Või noh, toodab mingis väikses mahus. Ta rehitseb infot teistest väljaannetest (varastab sisuliselt teiste ajakirjanike loomingut) ja paneb need siis välja "kommenteerimiseks", ehk otse välja öeldes materdamiseks. Tegemist on oma olemuselt keskaegse tuleriidaga, ja kujutate ette, seda 21. sajandil, Euroopas! Kus siis ette võetud meediast läbi käinud tegelasi üksteise järel virtuaalsete kividega loobitakse. Mille mõju on veel hullem päris kividest, või vähemalt võrdne. Inimene on võimalik sedasi tümaks teha, enesetapuni viia nagu juhtus ühe Eesti koolitüdrukuga. Ja keegi kurat ei tea, kas need kommentaarid pärinevad ühe ja sama isiku sulest, minupärast kasvõi Delfi enda töötajatelt, või siis on seal taga tõesti toredad eesti inimesed, oma tarkade mõtetega. Delfi kommentaarium meenutab küüditamiste aega, kus sulle tuldi järele ja sa ei teadnud, kas sinu peale kaebas sinu pereliige, sugulane, naaber või töökaaslane. Aga anonüümne pealekaebamine käis äge ja süsteem kasutas seda ära. Kokkuvõttes loodi ebaterve õhkkond, kus kõik kahtlustasid kõiki ja keegi ei saanud usaldada mitte kedagi.

Kogu lugupidamises Delfi vastu (kus ma ise olen kirjutanud ja ka materdada saanud), teen ma ettepaneku Delfi kommentaarid kinni panna (sest tundub, et nende modereerimisest ei saa asja). Ja palgata tööle täiendavalt tugevaid ajakirjanikke, et teha üks korralik uudistesait, müüa või pakkuda uudist, mitte mingeid sitatriipe peldikuseinal. Sest meedia püha kohus on inimesi aidata, neid informeerida, ja nende meelt lahutada, mitte neid asja eest teist taga tümitada.

Delfi karistamine pole tsensuur. Meedia ei saa kujuneda inimese pingete väljaelamise kohaks. Igal inimesel on jätkuvalt õigus end meedia omavoli eest kaitsta. Ja see on loomulikult õige, et Leedo pöördus kohtusse, kuna tal on raha. Sama teeks sajad ja tuhanded ülejäänud kannatajad, kui neil oleks raha. Samas ei saa raha puudumine olla õigustuseks inimeste asjatutele kannatustele. Ja ma mõtlen siis eelkõige anonüümseid kommentaare stiilis, et keegi on m*nn, t*ra, värdjas, ja muud säärased, mis on selged otsesed solvangud. Lisaks muud selged väljamõeldised, mil pole reaalsusega vähimatki pistmist. Selliste väljamõeldiste avaldamine on meedia poolt lühinägelik ja ummiktee, mis ei tee muud kui vähendab inimeste usaldust meedia suhtes. Lõpuks ei usu enam keegi, mis ajalehes, või siis veebiväljaannetes kirjas.

Ja ma ei süüdista ega vihja siin sugugi Delfi paegusele omanikule või juhtkonnale. Jamade juured on valdavalt varasemas, aasta-kahe taguses ajas. Luik sai põske, kui ostis põrsa kotis. See on paras kellapomm, mis võib iga hetk plahvatada.

Irja:
mulle Delfi meeldib, ma kirjutan sinna ise ka, sest Delfi pluss on see, et ta julgeb puutuda teravaid teemasid (nagu see viimatine homoteema), aga paraku on sedasi, et vastikud, ilkuvad kommentaarid rikuvad hea asja ära. Ma ise põhimõtteliselt oma lugude kommentaare ei loe, aga ma arvan, et osad inimesed loevad ainult kommentaare ning loo mõte vajub seetõttu suuresti liiva. Pooldan Inno mõtet, et Delfil on potentsiaali; tegu on tugeva saidiga, mis irriteerib ja intrigeerib. Aga portaali naelaks ning tõmbenumbriks võiksid olla just tugevad lood, mitte jäledad kommentaarid. Kommentaarid ei anna loole midagi juurde. See on vaid viis, kuis rumalad inimesed saavad tarkadele inimestele ära panna. Enamik kommentaare on ju solvangud, mitte sisuline asja arutamine. Pealegi, kui keegi tahab arvajale vastu vaielda, siis ta saab ju alati Delfisse vastuarvamuse, kirja või repliigi kirjutada.

Anonüümsetel kommentaatoritel pole mingit pistmist sõnavabadusega. Vastupidi, nemad kuritarvitavad sõnavabadust. Kui ma pärast oma esimest Delfi-lugu kommentaare lugesin, siis mul läks tükiks ajaks kirjutamise isu ära, nii et võib öelda, et anonüümsed ilkujad mõjuvad hoopistükkis sõnavabadusele halvasti. Seadusandja andis sõnavabaduse reaalsele, nähtavale inimesele, et see võiks vabalt väljendada oma mõtteid, mitte nähtamatule, kuulmatule ning tajumatule elukale, et see võiks valimatult vahtu ja tatti pritsida. Me ei saa rääkida anonüümse kommentaatori sõnavabadusest, sest sõnavabadusega kaasneb ka vastutus ning ta on sestap alati isikuline. Sõnavabaduse kasutaja peab olema nähtav, et ta tajuks oma sõnade raskust ning õpiks neid kaaluma. See välistab selle, et ta riivab teadlikult ja tahtlikult teiste inimeste õigusi. Sõnavabaduse kasutaja saabki olla vaid inimene, kelle isik on teada; kui kommentaator on anonüümne, siis tal on vaid õigused, aga mitte ühtegi kohustust, ning selline olukord ei ole kindlasti õigusriigi põhimõtetega kooskõlas.

Anonüümne kommentaator on nagu kurjategija, kes paneb toime kuriteo, teades, et ta mitte kunagi vahele ei jää. Me ei tohiks luua keskkondi, kus sõnakurjategijad saavad end karistamatult tunda. Lõppkokkuvõttes ei võida sest keegi, ka mitte kuriteo vahendaja.