pühapäev, 22. juuni 2008
Jutt Eesti madalast (ja ühtlasest) maksukoormusest on müüt/The talk about Estonian low (and flat) tax rate is a myth
Kahjuks pole Eesti 21% ühtlane maks kogu tõde. Lisandub 33% nn sotsiaalmaks (20% riikliku sotsiaalhoolekande pluss 13% riikliku arstiabi eest) ja 18% käibemaks.
Näiteks kui teenite 1000 krooni palgatöötajana, siis maksab tööandja lisaks 330 krooni sotsiaalmaksu, ja teie maksate 210 krooni tulumaksu.
Niisiis saab valitsus 540 krooni (40,6% 1330 kroonist), kui teie saate puhtalt 790 krooni. Ent 790 krooni eest saab ainult 669,49 krooni eest osta "tänu" käibemaksule, mis teeb kogu maksukoormuseks ligi 50%.
Need, kes on ise enda tööandjad, neil on kergem, kuivõrd käibemaksu-eelne maksukoormus on 33%, 40,6% asemel. Ent ise endale tööandjad peavad maksma iga kuu ligi 1000 krooni kohustuslikku sotsiaalmaksu, ja see tase tõuseb kiiresti, veel mõned aastad tagasi oli see maks miski 200 krooni kuus.
Eestis pole ettevõtte tulumaksu. Dividendid ja kapitalitulu on maksustatud 21%ga.
Ja lisaks: jutt Eesti ühtlasest tulumaksust on samuti müüt. Eestis kehtib maksuvaba miinimum, praegu 2250 krooni kuus, ja ka see tõuseb kiiresti. Mis tähendab, et Eestis on astmeline tulumaks, ainult ümberpööratud, diskonteeritud kujul (kõrgepalglised maksavad rohkem, väiksepalgalised vähem tulumaksu).
4 kommentaari:
- eva ütles ...
-
Aga kuhu kogumispension ja töötukassa jäid? Ja sots.maksu miinimummäär, mille eesmärk vist madalakvalifikatsioonilised osa-aja-tööd välistada? (viimast ei arvesta kahjuks ka http://www.palk.crew.ee/index.php)
- 22. juuni 2008, kell 14:55
- Edmund ütles ...
-
Kas tohib küsida teilt, et millist maksustamissüsteemi teie eelistaksite?
- 22. juuni 2008, kell 20:49
- Inno ütles ...
-
Mina eelistan ilma "viguriteta" ühtlast maksustamist, kus nii ettevõtted kui eraisikud maksavad tulumaksu, näiteks 10%. Ma ennustan, et makse laekub ohtralt, märksa paremini kui praegu, sest mingist tasemest pole kasulik enam oma tulusid varjata ja makstakse hoolega. Ei veiderdata, ei peideta oma tulusid kuskil sajusaartel. See sajusaarte teema muutub aktuaalseks just majandusseisakute puhul nagu see on praegu, kus iga kroon on hinnas.
Sama lugu on käibemaksuga, see 18% määr on selgelt kõrge, see võiks olla mingi 10%. Käibemaksu alandamine on eriti kasulik vaesematele inimestele, kuna neil läheb enamik rahast käibesse ja nende kuludest moodustab just käibemaks olulise osa.
Igast miinimumpalgad on jama, sest see jätab tööturult välja need, kes oleksid nõus ka väiksema palgaga, näiteks maapiirkondades. Ja maksuvaba miinimum on ka jama, sest see tekitab varjatud astmelise tulumaksu olukorra.
Noh ja see kirves sotsiaalmaks, mis paljusid ettevõtjaid pelutab. Minu arust on jama, et tööandja peab töötaja eest makse tasuma nö palgale lisaks. See on mingi nõukogulik igand, mis oli ehk efektiivne iseseisvuse algusaastail, kus inimesed ise veel raha lugeda ei osanud (sotsid muidugist arvavad, et inimene ei tohiks ise üldse oma raha lugeda, sest seda oskab riik kõige paremini teha). Aga nüüd on see mingi perverssus. Tööandja ei peaks töötaja eest mingeid makse peale maksma. Läbipaistvuse ja selguse huvides peaks sotsiaalmaks minema brutopalgast, nagu praegu on tulumaksu puhul. Aga mida võib ka ise maksta, nagu see on FIEde puhul.
Sotsiaalmaksu puhul oleks otstarbekas maksta mingi solidaarsusmiinimum, miks kataks mingi üldisema taseme. Ja millele lisaks igaüks vaatab, kuidas oma säästud jagab ja kuidas end kindlustab. Kes ikka oma tervist rikuvad, need peavad arvestama suurema kindlustussummaga. Ja kes tervislikult elavad, need võivad olla muretumad. Ja kes ikka koralikult maksavad, neile peaks olema tagatud korralik tervishoiuteenus. Praeguse süsteemi järgi maksavad tervete eluviisidega inimesed (kes teevad ka reeglina rohkem tööd) kinni kõigi ülejänute kulud. Ja pikas perspektiivis on selline olukord selgelt perversne. See solidaarsusmaksust kogunev fond peaks siis tagama sissetuleku pensionäridele, ja erakorralise meditsiiiniabi, samuti pärilike haiguste puhul. Ma ei oska öelda, mida teha asotsiaalidega, kelle suuri arveid praegu kõik teised plekivad, ja näiteks nendega, kes täis peaga end autoga vigaseks sõidavad. - 22. juuni 2008, kell 22:13
-
-
Pärisorjuse aeg olevat olnud maksukoormus väiksem.Kirikukümnis s.o.10% kirikule,mõisnikule ja riigile tuli maksta,enam ei mäleta.
Ehk mõni ajaloolane värskendab mu mälu.
Maksude kasutamine on olnud teema seda varaste mõistes.
Üks esimesi maksumaksjate raha kantimisi oli Rahvusraamatukogu ehitus.See politseinike ja muude mundrimeeste koolitus on samuti üks maksumaksjate raha raiskamine-raha pesu. Milleks oli vaja koolitada nõnda palju mente kui piisanuks sadutuhandeid kordi vähema arvu politseinikest? Milleks oli vaja sellist konveierit kus koolis õpetati kuidas peab tegema tööd aga töökohas tehti politseinikele ajupesu ja ei lubatud teha tööd,töötegijaid karistati vallandamisega,neile kes selline idiootne varaste keskne süsteem ei meeldinud lahkusid politseimaffia süsteemist,asemele võeti uued jne?
Millal muudetakse Eesti teadus tootmispõhiseks ja millal lõpetatakse hämamine teaduse rakendamisest tootmisesse nime all innovaatika? Kurat,iirimaal peavad orjama(mitte tegema ametialast tööd)meie kõrgharidusega inimesed!
Mõned neist on hakanud baari pidama(uskumatu kuidas see on võimalik,sest Dublinis üks väiksmgi pubi maksab 500 tuhat eurot ja muud kuni kolm või enam miljonit,ja ma ei usu,et keegi üldsegi on nõnda loll,et müüb maha pubi),kes müüb siin maju,kes organiseerib tellingute ülespanekut(see on vastutusrikas töö,tellingute ülespanemise firma vastutab ehitajate elude eest,vaatamata sellele,tellingud kukuvad ümber ikkagi),jutt kalkunikitkujatest paistab olevat müüt sest keegi siinmaal pole neid näinud ega kuulnud,on olemas võilevatehases töötavad eestlased aga see pole kalkuni kitkumine,ikkagi enamus iirimaal elavaid eestlasi on kõrgharidusega,ka ohvitseri haridusega on siin leiba teenimas,oi ja kui palju on siin ärimehi keda eesti riigimaffia on välja puksinud kodumaa pinnalt kasutades selleks võimuorganeid,"maksupettureid"( see riik on ise üks maksupettur)-Millal muudetakse teadus tootmispõhiseks nagu see on kõrgkultuuriga maal Jaapanis ja vana kõrgkultuuriga maal Hiinas? - 22. juuni 2008, kell 23:46
Unfortunately Estonia's 21% flat tax is not the whole story. There's also a 33% payroll tax (20% for Social Security plus 13% for national health care) and an 18% value-added tax.
Suppose you earn $1000 as a salaried employee. Your employer pays an additional $330 payroll tax, and you pay $210 in income tax.
So the government gets $540 (40.6% of $1330), while you pocket $790. But $790 buys only $669.49 worth of taxable goods thanks to the VAT, so the total tax wedge is almost 50%.
The self-employed do a little better, paying 33% instead of 40.6% pre-VAT, but they must pay at least 81 euros every month, and this floor is rising fast, from 15 euros in 2005.
There is no corporate income tax. Dividends and capital gains are taxed once at 21%.