Panen siia ka Šuvalovi kohtuotsuse

1
Ärakiri
Kohtuasi 1-06-12960

KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
31. 01. 2008


Viru Maakohus koosseisus:
Kohtunik TIIT KULLERKUPP
Rahvakohtunikud Tiiu Pilt, Lii Ero,
Sekretär Aile Siil juuresolekul
Prokurör Laura Vaik,
Kaitsja Andrus Repnau osavõtul
Arutas avalikul kohtuistungil 23. 11.2006; 04-05. 01. 2007; 07.02.2007; 23, 26, 27. 03.2007;
09.04.2007; 15.08.2007; 26. 10. 2007 Rakvere kohtumajas kriminaalasja
ARDI ŠUVALOV-i süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 2, 4 järgi.
Süüdistatav Ardi Šuvalov isikukood 36410160253 elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik,
kõrgharidusega, varem kohtu poolt karistamata.

Ardi Šuvalovit süüdistatakse KarS§294 lg2 p2,4 järgi altkäemaksu võtmises nõudmisega ja
suures ulatuses ehk ametiisiku poolt talle vara lubamisega nõustumises ning vara
vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ta on toime pannud ja paneb edaspidi toime seadusega
mittelubatud teo, alljärgnevalt:
Ardi Šuvalov on nimetatud Harju Maakohtu kohtunikuks Vabariigi Presidendi 07.09.1993
otsusega nr 169, mille alusel ta täitis õigusemõistmise ülesandeid, olles seega KarS§ 288 lg1
tähenduses ametiisik, kellel on võimuesindaja ülesanded.
2005.aasta lõpul, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal pöördus M N oma tuttava Harju
Maakohtu kohtunik Ardi Šuvalovi poole, kelle menetluses oli kriminaalasi nr 1-449/03
(01221000002), milles üheks süüdistatavaks on A D . Nimetatud kriminaalasja raames oli
arestitud süüdistatava A D kasuks kinnistutele aadressil Toopea 3 ja Mooni 4 seatud
hüpoteegid, M N palus vabastada hüpoteegid arestist.
Kohtunik Ardi Šuvalov tegi M N ettepaneku, et A D maksaks talle, Ardi Šuvalovile
1 100 000 krooni altkäemaksu, mille eest vabastaks kohtunik hüpoteegid arestist, samuti teeks
Ardi Šuvalov nimetatud rahasumma eest A D suhtes kriminaalasjas 1-449/03 õigeksmõistva
kohtuotsuse. Juhul kui aga A D altkäemaksu maksmisest keeldub, hakkab Ardi Šuvalov
kasutama oma kohtuniku ametipositsioonist tulenevat võimalust teha kriminaalasjas A D
olukorda kahjustavaid ebaseaduslikke menetlusotsuseid, ei toimuks õiget ja õiglast
kohtumenetlust ning Andres davõdovi seaduslikud huvid ning õigused saaksid kahjustatud.
Ardi Šuvalov kohtus korduvalt M N , kes oli altkäemaksu vahendajaks, edastades talle oma
nõudmisi ning leppides kokku altkäemaksu andmise tingimustes, milles Martin Napa
omakorda edastas A D . Asjaosaliste Ardi Šuvalovi, M N ning A D vahel valitses
nimetatud tingimuste osas ühtne arusaam.
06.04.2006 kella 6.00 paiku kohtusid M N ning Ardi Šuvalov Stockmani kaubamaja
5.korruse söögikohas, kus lepiti kokku, et kohtutakse mõne aja pärast „Eesti Maja“ restorani,
asukohaga Lauteri 1, lähedal. Nimetatud kohta saabus Ardi Šuvalov oma isikliku sõiduautoga
Hyndai Trajet reg nr 962 MCM. M N sisenes autosse, misjärel asuti sõitma M N töökoha
suunas aadressil Pikk Jalg 7. Toompea tänavale jõudes pööras Ardi Šuvalov auto Wismari
tänavale, peatus Taani Saatkonna eest (asukohaga Wismari 5). Auto peatudes võttis Ardi
Šuvalov M N vastavalt kokkuleppele vastu esimese osa nõutud altkäemaksusummast,
2
sularaha summas 200 000 krooni , mille M N oli saanud 06.04.06 kella 10.05 ajal A D Ardi
Šuvalovile edastamiseks selle eest, et Ardi Šuvalov teeks tema suhtes õigeksmõistva
kohtuotsuse. Ülejäänud rahasumma -900 000 krooni-tasumine pidi toimuma hiljem.
Vastavalt Kohtute Seaduse ( RT I 2002, 64, 390) §70 lg1 täidab kohtunik oma ametikohustusi
erapooletult ja omakasupüüdmatult. Kriminaalmenetluse koodeksi §20 lg1 kohaselt kohtunik
ei tohi kriminaalasja menetlusest osa võtta ja ta taandatakse, kui ta isiklikult on otseselt või
kaudselt sellest kriminaalasjast huvitatud või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema
erapooletuses, 01.07.04 jõustunud Kriminaalmenetluse seadustiku §49 lg1p5 kohustab
kohtunikku taanduma, kui ta mingil põhjusel ei saa olla erapooletu. Nõudes A D altkäemaksu
ja võttes M N vahendusel osa sellest so 200 000 krooni, vastu, rikkus Ardi Šuvalov olulist
õigusriigi põhimõtet, mille kohaselt õigust mõistab sõltumatu ja erapooletu, ausameelne
kohus, pannes sellega toime KarS§294 lg2 p2 ja 4 sätestatud kuriteo.
Esitatud süüdistuses A. Šuvalov ennast süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest nähtub,
et M N tunneb alates ülikooli ajast, A D teab alates 2003.aasta lõpust, kui ta Harju
Maakohtu kohtunikuna hakkas arutama kriminaalasja, milles üheks süüdistatavaks oli A. D .
2003 aasta lõpus tuli M. N tema juurde ja rääkis enda ja A. D vahelistest laenusuhetest. M. N
ja temaga seotud OÜ Harjuorg oli laenanud raha A. D seotud äriühingult, laenude tagatiseks
olid seatud hüpoteegid M. N kuuluvatele kinnistutele. Kriminaalmenetluse käigus olid
hüpoteegid arestitud, M. N oli keeruline neid müüa ja ta taotles hüpoteekide aresti alt
vabastamist. Mõni aeg hiljem ta leidis, et hüpoteekide aresti alt vabastamine on põhjendatud
ja koostas hüpoteekide aresti alt vabastamise määrused.
Määrustest nähtub, et A.Šuvalov on need koostanud 14.05.2004.a.
A.Šuvalovi ütlustest nähtub, et peale nimetatud määruste koostamist maist 2004 kuni aprillini
2006 kohtusid nad M. N viimase initsiatiivil üks või kaks korda kuus. Nende kohtumiste
käigus ütles M. N , et A. D on huvitatud õigeksmõistvast kohtuotsusest ja on valmis selle eest
andma üks miljon krooni. Ta väidab, et sellel teemal oli M. N juttu kahel korral, kuid ta ei
reageerinud sellele jutule mingil moel. Ta väidab, et kohtumistel räägiti alati A. D
kriminaalasjast ning ta selgitas M. N , et õigeksmõistev kohtuotsus kõigis süüdistuse
punktides pole võimalik. Kohtumistel rääkis M. N sageli mitmesugustest A. D taotlustest
kriminaalasja menetlemisel, need taotlused puudutasid varade vabastamist, tunnistajate
ülekuulamist ja ekspertiiside läbi viimist, M. N ütles, et A. D pakub taotluste rahuldamiste
eest raha, konkreetsetest summadest juttu polnud. Tal jäi mulje, et M. N tegutses A. D
huvide kaitsmisel mingi kasu nimel. Ta kinnitab, et 2006 aasta alguses käis A. D tema
kabinetis ühte kirjalikku taotlust toomas ja lisaks sellele näitas talle ühte A4 formaadis
paberit, kuhu oli kirjutatud küsimus „Kas M N tõi ära?“. Ta väidab, et ei reageerinud sellele
küsimusele, sai aru, et küsimus on altkäemaksust-rahast. Ta väidab, et 4.aprillil 2006
kohtumisel ütles M. N , et ta peaks vastu võtma 200 000 krooni A. D ja ta nõustus. M. N
ütles talle, et kui sa seda raha ei võta, arutad seda asja veel neli aastat. A. Šuvalov väidab
vastuoluliselt, et sai hästi aru, mille eest ja millega seoses see raha, aga konkreetselt ei saanud
ka. Tema ütlustest nähtub, et 6.aprillil 2006 kutsus M. N tema kokkusaamisele Stockmanni
kaubamaja kohvikusse, seal leppisid kokku uue kohtumise Eesti Maja juures. Ta sõitis oma
autoga Eesti Maja juurde, võttis seal peale M. N , kes sõidu ajal andis talle üle 200 000 krooni
paberkotis, mille asetas autos kahe istme vahele. Ta sai aru, et tegemist oli rahaga, millest
4.aprillil juttu oli. Peale raha üle andmist M. N väljus autost, tema sõitis oma ema elukohta ja
jättis raha sinna. Oma rahaga seoses olevate kavatsuste kohta andis A. Šuvalov kohtus
vastuolulisi ütlusi, väites, et plaanis M. N raha tagastada, kui on kriminaalasja arutamisega
nõupidamistuppa jõudnud. Vastuseks küsimusele-miks pidi raha tema käes olema, vastas
Šuvalov- miks mitte. Hiljem ta tunnistas, et raha vastu võttes tal selle tagastamise mõtet
polnud, see pidi selguma otsustamiste käigus ja tal oli järelemõtlemiseks aega. Ta väidab, et
juba 2005.aasta lõpus väitis N , et D pakub 200 000 krooni et, see pidi olema märguanne, et
3
kohtuotsus tuleb soodne. Ta ei oska öelda, miks ta ei rääkinud raha pakkumistest
õiguskaitseorganitele, väidab, et arvas, et tema tegevus jääb märkamata.
Tunnistaja A. D kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb M. N alates 1997.aastast, et N on
korduvalt taotlenud ja saanud laenu temaga seotud ettevõtetelt. A. Šuvalovit tunneb kui tema
kriminaalasja arutanud kohtunikku. Tema ütlustest nähtub, et M. N oli korduvalt tema poole
pöördunud saamaks soodsamaid tingimusi oma laenudele. Kui tema kriminaalasi jõudis
kohtunik A. Šuvalovi menetlusse, teatas N talle, et kui tema võlad nullitakse, astub A. D
Harju Maakohtust välja õnnelikuna ja õigeks mõistetuna. Algul oli M. N viidanud ainult enda
ja A. Šuvalovi headele suhetele ning sellele, et tal on võimalik mõjutada kohtupidamist,
hiljem teatas, et jõulurahu maksab 200 000 krooni ja õigeksmõistev kohtuotsus 900 000
krooni, jõulurahurahast rääkis N 2005.a novembrist 2006.a. veebruarini. Tal olid kahtlused,
kas M. N suhtleb A. Šuvaloviga ning ta proovis seda ka kontrollida. 2005.aasta detsembris
esitas ta avalduse Kaitsepolitseile. Peale seda jätkusid kohtumised N mitmetes söögikohtades,
mis Kaitsepolitsei poolt salvestati. Kohtumistel püüdis ta selgitada, kas N on side Šuvaloviga
ja kas ta tegutseb viimase nimel. Tihti räägiti süüdistuse erinevatest punktidest, vestlused
toimusid rohkem kehakeeles, kohtunikku nimetati direktoriks, teda õpilaseks, tehti märkmeid
salvrätikutele. Ta ei oska seletada mida tähendab nendel märkmetel summa 2,2 tuhat. Ta
väidab, et N küsis summasid ja asju kosmiliselt ja erineval viisil ja kõigele ta ei pööranud
tähelepanu, et N küsis ka 3,2 miljonit lubades vastu Šuvalovi poolseid teeneid. Mingil ajal
tahtis N veenduda raha olemasolus ning ta viis N Hansapanka, kus näitas renditud laekas
poolteist miljonit krooni sularaha. 26-27. veebruaril 2006 andis ta N viimase nõudmisel üle
200 000 krooni, üleandmine fikseeriti Kaitsepolitsei poolt. Hiljem ta ei saanud aru, kas N
andis selle raha Šuvalovile edasi või jättis endale. Ta käis Šuvalovi kabinetis ühte taotlust
viimas ja samas näitas ka Šuvalovile A4 formaadis paberilehele kirjutatud küsimust „Kas N
tõi ära?“, Šuvalov vastas –ei. Talle tundus hämmastav, et kohtunik reageeris nii tõsisele
küsimusele nii külmalt. Umbes 20 minutit peale seda külaskäiku helistas talle N ja tegi
etteheiteid selle külaskäigu pärast, ta sai aru, et Šuvalov oli N külaskäigust informeerinud.
6.aprillil 2006 andis Merilahe perearstikeskuse ees autos N üle 400 000 krooni.
A. D 05.01.2006 registreeritud avaldusest Kaitsepolitseiametile ja Riigiprokuratuurile nähtub,
et D kirjeldab selles oma rahalisi suhteid M. N ning märgib seda, et viimane viidates oma
headele suhetele kohtunik Šuvaloviga, nõudis temalt 200 000 krooni jõulurahu kinnitamiseks
ja 900 000 krooni õigeks mõistva otsuse jaoks.
Tunnistaja M. N kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb A. Šuvalovit ülikooli ajast, seejärel
tuli suhtlemisse vahe, uuesti hakkas suhtlema seoses kriminaalasjaga, kus üheks
süüdistatavaks oli A. D . OÜ Harjuorg, mida esindas M. N oli võtnud laenu A. D seotud OÜ-
lt Infestus, mille tagatiseks oli seatud Napale kuuluvatele kinnistutele hüpoteegid OÜ Infestus
kasuks. Ta käis A. Šuvalovi juures taotlemas hüpoteekidele kriminaalmenetluses pandud
arestide tühistamist, mõne aja möödudes viimane rahuldas need taotlused. Ühel kohtumisel
2005.aasta sügisel oli Šuvalov teinud talle ettepaneku, et D mõistetakse süüdi ainult ühes
süüdistuse punktis ja talle ei mõisteta reaalset vangistust ja et selle eest peab D talle maksma
1,1 miljonit krooni. Ta andis selle informatsiooni D edasi ja järgnes pingeline infovahetus,
kus D püüdis saada täpsemat informatsiooni, Šuvalov aga ei selgitanud midagi, ütles vaid, et
kõigepealt tuleb tasuda 200 000 krooni ja see on kokkuleppe kinnituseks. M. N väitel nõudis
D täielikku õigeks mõistmist, Šuvalov aga väitis, et see on võimatu. 2006. aasta kevadel, kui
asi oli veninud, oli Šuvalov talle öelnud, et kui D venitab kohtus, siis temal saavad head
mõtted otsa ning ta ei rahulda D taotlusi, ei luba teda välismaale. Ta tunnistab, et samal ajal
kui vahendas informatsiooni Šuvalovi ja D vahel, tegeles ka D oma laenudele paremate
tingimuste kauplemisega. Ta tunnistab, et esimest 200 000 krooni, mis D talle veebruaris-
märtsis 2006 üle andis ei julgenud ta kohtunikule edasi anda ja kasutas raha ise ära. Ta ei
julgenud ka D öelda, et raha edasi ei andnud ja põikles vastusest kõrvale. Hiljem kuulis
4
Šuvalovilt, et D oli käinud viimase kabinetis paberiga, millel oli tekst „Kas Napa tõi raha
ära?“, Šuvalov oli olnud väga pahane, et D nii ettevaatamatu oli. Napa ütlustest nähtub, et
6.04.2006 Merimetsa Haigla juures autos andis D talle üle 400 000 krooni ning seejärel peeti
ta kinni kaitsepolitseinike poolt. Talle tehti ettepanek koostööks Kaitsepolitseiga ja sellest ta
loobuda ei saanud. Ta väidab, et 04.04.2006.a. Šuvaloviga ujulas kohtudes olid nad kokku
leppinud 200 000 krooni üleandmises ning selles, et see toimub 06.04.2006. Ta saatiski
Šuvalovile SMS-i, leppides kokku kohtumise Stockmanni kaubamajas, kohtumise pidi
fikseerima Kaitsepolitsei. Nad kohtusid Šuvaloviga ja ta teatas viimasele, et D on asja täitnud
ja küsis, kus ta selle üle annab. Nad leppisid kokku kohtumise Eesti Maja nurgal, kus pisut
hiljem Šuvalov ta oma auto peale võttis, autos pani ta jõupaberist paki 200 000 krooniga kahe
istme vahele ja palus ennast Wismari tänava nurgal välja lasta.
Kahtlustatava kinnipidamise protokollist 06.04.2006.a. nähtub, et A.Šuvalov peeti kinni
06.04.2006.a. kl.18.00 kahtlustatavana KarS § 294 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo
toimepanemises, 07.04.2006 ta vabastati.
A.Šuvalovi korteri Tallinn Vilde tee 76a-2 läbiotsimise protokollist 06.04.2006. nähtub, et
läbiotsimisel midagi ära ei võetud, A.Šuvalovile tehtud ettepanekule anda välja
ebaseaduslikul teel saadud raha ja esemed vastas viimane, et ei ole midagi välja anda.
A.Šuvalovi korteri Tallinn Vilde tee 76a-2 läbiotsimise protokollist 07.04.2006. nähtub, et
läbiotsimise käigus andis A.Šuvalov vabatahtlikult välja sinist värvi koti millele peale
kirjutatud „autoapteek“ ja mille sees oli 4 kummidega kinnitatud 500-ste rahatähtede pakki
kogusummas 200 000 krooni, A.Šuvalov väitis, et sai selle raha 06.04.2006.a. M.N käest.
A.Šuvalovi kasutuses oleva sõiduauto Hyunday Trajet reg.nr. 962 MCM läbiotsimise
protokollist 07.04.2006.a. nähtub, et sõiduautos kõrvalistuja istme ees põrandal olid laiali
esmaabitarbed, autoapteegi kotti autos polnud, ära võeti kõrvalistuja istmel olev tühi pruuni
värvi sangadega paberkott.
Esemete äratundmiseks esitamise protokollist 07.04.2006.a. nähtub, et M.N on selle
paberkoti ära tundnud kotina mille sees ta A.Šuvalovile raha üle andis.
Jälitustegevuse protokollidest ja salvestustest nähtuvad A.D ja M.N korduvad kohtumised,
M.N ja A.Šuvalovi korduvad kohtumised, samuti M.N ja A.Šuvalovi SMS sõnumite vahetus
16.01.2006-06.04.2006.a. Muude salvestiste hulgas on videosalvestus M.N ja A.Šuvalovi
kohtumisest 04.04.2006.a. Kalevi SPA-s ja video ja helisalvestis 06.04.2006.a. M.N ja
A.Šuvalovi kohtumisest Stockmanni kaubamajas ja hiljem kuriteo matkimisest A.Šuvalovil
kasutuses olevas autos.
M.N suhtes on 17.07.2006.a. kriminaalmenetlus kahtlustuses KarS § 296 lg 1 järgi lõpetatud
seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga KrMS § 205 alusel.
Oma otsusega nr.1031 13.06.2006.a. on Vabariigi President andnud nõusoleku A.Šuvalovi
kriminaalvastutusele võtmiseks.
Kohus nõustub osaliselt kaitsja kriitikaga A. Šuvalovile esitatud süüdistuse ebakonkreetsuse
osas, samas leiab kohus, et A. Šuvalovile esitatud süüdistuses on siiski esitatud kõik faktilised
asjaolud, mis on tema karistusõigusliku vastutuse aluseks ning seega pole süüdistatava
kaitseõigust rikutud. See, et süüdistuses toodud osa asjaolusid kohtuliku uurimise käigus
tõendamist ei leia ja ära langevad ning süüdistatava olukord seeläbi kergeneb, on võistleva
protsessi puhul üpris tavaline ja seda ei saa pidada menetlusõiguse rikkumiseks.
Kohtus loobus prokurör süüdistusest KarS§ 294 lg 2 p2 osas so altkäemaksu nõudmises.
Arvestades asjaolu, et altkäemaksu üleandmine A. Šuvalovile toimus matkimise käigus, palus
prokurör kvalifitseerida A. Šuvalovi poolt toimepandu kuriteo katsena KarS§294 lg2 p4-§
25lg1 -§26 lg1 järgi.
Kohtus ei leidnud kinnitust ka süüdistuse väide, et altkäemaksu võtmine A. Šuvalovi poolt
oleks olnud seotud M. N kuulunud kinnistute hüpoteekide arestist vabastamisega. Nii M. N
kui A. Šuvalovi ütlustest nähtub, et altkäemaksust hakati rääkima alles siis, kui arestid
5
hüpoteekidele olid tühistatud (s.o. peale14.05.2004.) ja et altkäemaksust räägiti seoses A.D
suhtes langetatava kohtuotsusega.

Kohus leiab, et altkäemaksu võtmise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu A.Šuvalovi
tegevuses on kohtus tõendamist leidnud.
Altkäemaksu võtmisena käsitatakse ametiisiku poolt talle vara või muu soodustuse
lubamisega nõustumist või vara või muu soodustuse vastu võtmist vastutasuna selle eest, et
ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi
paneb toime seadusega mittelubatud teo või on ebaseaduslikult jätnud teo toime panemata või
on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi. Põhjuslik seos nimetatud tegude ja
ametiisiku eelnenud või järgneva käitumise vahel ei ole vajalik, piisab niinimetatud
ekvivalentsussuhtest. Ametiisiku tegu peab kujutama endast vastutasu eest tehtut või tehtavat.
A.Šuvalov nimetati Harju Maakohtu kohtunikuks Vabariigi Presidendi 7.09.1993.a. otsusega
nr.169. Vaieldamatult on kohtunik oma ametiülesandeid täites alati ametiisik, kes oma
ametiseisundi tõttu omab võimuesindaja ülesandeid ja kellel on volitused võtta vastu isikute
jaoks siduvaid otsustusi. Oma võimuesindaja ülesandeid rakendab kohtunik kohtuasju
menetledes.
A. Šuvalov ise on tunnistanud, et pakkumise altkäemaksu kohta esitas Napa juba 2004.a., et
2005.aasta sügisel pakkus M.N altkäemaksu 200000 krooni väites, et selle vastuvõtmine pidi
olema märguandeks A.Šuvalovi poolt A.D suhtes tehtav kohtuotsus tuleb viimasele soodne,
et raha andmisest ja sellega seoses tema poolt menetletava kriminaalasja üksikasjadest oli N
juttu korduvalt, et 04.04.2006 nõustus ta raha vastuvõtmisega ja 06.04.2006 võttis N 200 000
krooni, saades aru, et see on A.D antud raha ja raha on antud seoses tema poolt menetletava
kriminaalasjaga, milles A.D oli süüdistatavaks.
A.Šuvalovi ütlusi kinnitavad altkäemaksu üleandmise matkimisega A.D M.N ja M.N
A.Šuvalovile 06.04.2006 kogutud tõendid samuti jälitustoimingu käigus fikseeritud A. D
külaskäik A. Šuvalovi kabinetti 14.03.2006. a. koos A4 formaadilisel paberil esitatud
küsimusega „Kas Martin tõi ära?“ ja A.Šuvalovi poolt 07.04.2006.a. läbiotsimise käigus M.N
saadud 200 000 krooni väljaandmine. A. D ja M. N ütlused altkäemaksu teema tõstatamise
osas erinevad küll A. Šuvalovi ütlustest, kuid kinnitavad siiski altkäemaksu võtmist A.
Šuvalovi poolt.
Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et usaldusväärselt pole tõendamist leidnud
altkäemaksu nõudmine A. Šuvalovi poolt, kuna süüdistus altkäemaksu nõudmises põhines
vaid M. N ütlustel ja puudusid muud tõendid, mis seda kinnitaksid.
Sarnaselt altkäemaksu nõudmisega pole kohtu arvates usaldusväärselt tõendamist leidnud ka
see, et A. Šuvalovi ja A. D vahel oli kokkulepe, et altkäemaksu summa suuruseks on 1,1
miljonit krooni ja et A.Šuvalov just sellise summa vastuvõtmisega nõustus. Süüdistuses
märgitud altkäemaksu summa suuruse nagu ka ülalmärgitud altkäemaksu nõudmise kohta on
olemas vaid M. N ütlused, kes on väitnud, et A. Šuvalov küsis 200 000 krooni niinimetatud
jõulurahu raha ja 900 000 krooni soodsa kohtuotsuse eest. Asjaosalised on nimetanud aga ka
teistsuguseid summasid. A. Šuvalovi ütlustest nähtub, et algul pakuti talle altkäemaksu 1
miljon krooni, aga ta ei reageerinud sellele ettepanekule mitte kuidagi, hiljem nõustus 200000
krooni vastuvõtmisega. Ülalloetletud tõenditest nähtub, et asjas figureerivad veel summad-
1,5 miljonit krooni, mida A. D näitas pangaseifis M.N ja A. D ja M. N kohtumistel
koostatud märkmepabereil kirjas olevad numbrid 2,2 ja 3,3 aga ka 3, 2 miljonit krooni mida
A.D ütluste kohaselt M.N samuti oli nimetanud ja seejuures A.Šuvalovi poolseid teeneid
lubanud.
Arvestades asjaolu, et süüdistus altkäemaksu nõudmise ja altkäemaksu summa suuruse-1,1
miljoni krooni- kohta põhineb vaid M. Napa ütlustel, kes samal ajal A. Šuvalovi ja A. D
suhete vahendamisega tegeles aktiivselt ka enda rahaliste probleemide lahendamisega- s.o.
6
A.D võetud laenudele viimaselt soodsamate tingimuste taotlemisega- ei saa tõsikindlalt väita,
et kõik rahasummad, millistest A. D ja M. N omavahel rääkisid ja mille kohta märkmeid tehti
oleksid seostatavad A. Šuvaloviga. Osaliselt kinnitavad M.N ütlusi altkäemaksu nõudmisest
ja summa suurusest A.D ütlused, kuid tema ütlused tuginevad vaid M.N kuuldule ja ei oma
seega tõendina iseseisvat kaalu.
M.N kavatsuste tegeliku sisu ja tema poolt A.D ja A.Šuvalovi vahel vahendatava
informatsiooni adekvaatsuse kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad, tema tegevuse
vastuolulisusele ja ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka asjaolu, et A.D 27.02.2006.a.
saadud 200 000 krooni ta A.Šuvalovile ei edastanud vaid kasutas oma tarbeks.
M.N tegevuse ja tema antud ütluste vastuolulisuse tõttu on tekkinud kahtlused, et enda huve
silmas pidades ta mitte ainult ei vahendanud informatsiooni A.D ja A.Šuvalovi vahel vaid
andis mõlemale poolele ka teateid mis teenisid tema enda huve. M.N ütlusi ja teisi
olemasolevaid tõendeid kriitiliselt hinnates peab kohus tõenäoliseks, et M.N ja A.Šuvalovi
suhtlemise käigus kujunenud A.Šuvalovi tahtlust altkäemaksu võtmiseks edastas M.N A.D
kui A.Šuvalovi poolset altkäemaksu nõudmist mistõttu A.D tegi avalduse
õiguskaitseorganitele.
Kuna A.Šuvalov on väitnud, et altkäemaksu pakkumise esitas temale M.N kui A.D esindaja
ja kriminaalasjas puuduvad usaldusväärsed tõendid mis neid ütlusi kummutaks ja täiendavaid
tõendeid koguda pole võimalik, siis tõlgendab kohus tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks
ja piirdub tõdemusega, et A.Šuvalov altkäemaksu ei nõudnud ega küsinud vaid nõustus
altkäemaksu võtmisega summas 200 000 krooni ja hiljem ka võttis altkäemaksu 200 000
krooni.
Altkäemaksu võtmine suures ulatuses eeldaks altkäemaksu summa suurust, mis ületab
sajakordse miinimumpalga suuruse, 2006.a. seega 300 000 krooni.
Olukorras, kus on ära langenud süüdistus altkäemaksu nõudmises ja altkäemaksu võtmises
suures ulatuses tuleb A.Šuvalovi poolt toimepandu kvalifitseerida KarS § 294 lg 1 järgi.
Kohus nõustub prokuröri Riigikohtu lahendile 3-1-1-110-04 toetuva arvamusega, et
matkimisele alluvad süüteod jäävad juba olemuslikult reeglina katse staadiumi sõltumata
sellest, kas tegu on juriidiliselt lõpule viidud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et A.
Šuvalovi poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida kuriteo katsena KarS § 294 lg 1- 25 lg 1
järgi.
A.Šuvalovi enda ütlustest nähtub, et ta sai aru, kelle raha ta vastu võtab ning, et see raha oli
talle antud seoses oodatavate teenetega kriminaalasja arutamisel. Nõustumine altkäemaksuga
ja tahtlus altkäemaksu vastu võtta kujunes pika ajavahemiku vältel alates 2004. aastast mil
jutuajamised altkäemaksust M.N algasid kuni 06.04.2006.a. mil ta altkäemaksu vastu võttis.
A.Šuvalovil oli piisavalt aega, et olukorda hinnata ja valikuid teha, kohtunikuna sai ta aru, et
peale A.D saadava altkäemaksuga nõustumist ja peale selle vastu võtmist ei saa ta arutada
kriminaalasja kus kohtualuseks oli A.D enam erapooletult ja seega on asja edasine arutamine
ebaseaduslik vaatamata sellele milliseid konkreetseid otsustusi ta asja lahendamisel teeb.
Kuna ta siiski nõustus altkäemaksuga ja selle vastu võttis viitab see sellele, et ta sai aru, et
paneb toime süüteokoosseisule vastava teo, oli teadlik selle teo tagajärgedest ja tahtis seda
toime panna s.o. ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
A. Šuvalovi tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
A.Šuvalovi ja tema kaitsja kohtumenetlust läbiv kriitika jälitustoimingud reguleerivate
seadusesätete ning uurimis- ja jälitustoiminguid läbi viinud ametiisikute tegevuse suhtes pole
kohtu arvates põhjendatud. Jälitustoimingud on läbi viidud Kriminaalmenetluse Seadustikus
(KrMS) ja Jälitustegevuse seaduses (JälitTS) sätestatud viisil ja selleks nõutavate lubade
alusel.
Kaitsja on taotlenud mitmete Kriminaalmenetlusseadustiku ja Jälitustegevuse seaduse sätete
kohaldamata jätmist nende vastuolu tõttu Põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevaks
7
nimetab kaitsja JälitTS-t osas millega ei ole tagatud sõltumatu kontroll jälitusasutuse
jälitustegevuse üle ja pole määratletud kriteeriumid millede esinemisel tekib vajadus alustada
kriminaalmenetluses jälitusmenetlust; KrMS-t osas millega ei määratleta isikuid keda on
lubatud allutada jälitustoimingutele; JälitTS-t osas millega pole üheselt reguleeritud matkija
staatus; KrMS-t osas millega pole ajaliselt piiratud jälitustoimingute teostamine; KrMS-t osas
millega pole ajaliselt piiratud jälitustoimingute lubade pikendamine
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 kohaselt peab säte, mille
põhiseaduspärasust Riigikohus konkreetse normikontrolli käigus hindab olema asjassepuutuv.
Riigikohtu lahendist 3-14-1-16-06 nähtub, et vastavalt Riigikohtu praktikale on asjassepuutuv
norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, norm on otsustava tähtsusega siis,
kui kohus peaks asja lahendades normi põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti,
kui selle põhiseadusele vastavuse korral
Käesolevas kriminaalasjas on ilmne, et peale A.D poolt õiguskaitseorganitele esitatud
avaldust oli vaja alustada uurimistoiminguid ja sealhulgas ka jälitustoiminguid. See, et
altkäemaksu kui varjatud kuriteoliigi puhul esineb vajadus läbi viia jälitustoiminguid
sealhulgas ka kuriteo matkimist on kohtupraktikas üldtuntud asjaolu. Ka Riigikohus oma
lahendis 3-1-1-110-04 on väljendanud oma seisukohta, et raskemate kuritegude puhul nagu
seda on altkäemaks on jälitustoimingud ja kuriteo matkimine vajalikud ning et need
operatsioonid võivad kujuneda pikaajalisteks. Käesolevas kriminaalasjas alustati
jälitustoimingutega jaanuaris 2006 ja lõpetati 06.04.2006. kuriteos kahtlustatava isiku kinni
pidamisega, seega ei saa väita et see aeg oleks põhjendamatult pikk.
Kohtu arvates on kuritegude matkimised läbi viidud seaduslikult, matkimised pole üle
kasvanud lubamatuteks teoprovokatsioonideks. Kohtus on tõendamist leidnud, et A. Šuvalovil
oli altkäemaksu võtmise tahtlus olemas enne 06.04.2006 kui matkimine tema suhtes läbi viidi
ja ka enne kui A. D õiguskaitseorganitele avalduse tegi ning jälitustoiminguid alustati. Sellise
tahtluse olemasolule ja altkäemaksu võtmisega vähemalt kaudse tahtluse vormis nõustumisele
juba 2004. ja 2005. aastal viitab otseselt asjaolu, et ta vaatamata korduvalt esitatud
altkäemaksupakkumistele ei teatanud neist õiguskaitseorganitele ja pidas M.N A.D
puudutava kriminaalasja üksikasjadest ja sellega seoses altkäemaksu võtmisest kuid kestvaid
läbirääkimisi jätkates samal ajal A.D kriminaalasja menetlemist. Altkäemaksu võtmisega
nõustumise märgiks oli A.Šuvalovi selline käitumine ka M.N ja A.D .
Eelnevast nähtub, et käesolevas kriminaalasjas kasutati jälitustoimingute läbiviimist tõendite
kogumiseks olukorras milles kuriteo spetsiifikat arvestades on tõendite kogumine muude
menetlustoimingutega oluliselt raskendatud. Jälitustegevusega kaasnev riive jälitatava isiku
põhiõigustele on õigustatud, põhjendatud, seadustega reguleeritud ning Põhiseadusega
kooskõlas olev. Kaitsja poolt nimetatud seadusesätted või nende puudumine arutatava kuriteo
kontekstis pole asjassepuutuvad ega otsustava tähtsusega ja puudub igasugune alus algatada
nende sätete või nende puudumise põhiseadusevastaseks tunnistamise menetlust.
Olukorras, kus A.Šuvalov oma ütlustes sisuliselt tunnistab altkäemaksu võtmist jääb
arusaamatuks kaitsja käesoleva kriminaalasja kontekstis esitatud taotlus muuta seadusandlust
selliselt, et taoliste kuritegude avastamist oluliselt raskendada või võimatuks teha.
Põhiseaduse § 26 lubab riigiasutustel sekkuda isiku eraellu seaduses sätestatud juhtudel ja
korras kuriteo tõkestamiseks ja kurjategija tabamiseks, just seda aga antud juhul tehtigi.
Kohtu arvates on igati järgitud Põhiseaduse §11 esitatud nõuet et õiguste ja vabaduste
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. Kuna karistust kergendavaid ja
raskendavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine, siis lähtub kohus karistuse mõistmisel
süüdistatava süüst, võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude
toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest e. üldpreventiivsetest kaalutlustest.
8
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et A.Šuvalovi poolt toimepandu on
kvalifitseeritud kuriteokatsena.
KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud karistusena
ühe- kuni viieaastane vangistus. Käesolevas asjas karistusliigi valikut seega ei ole. Kohus
leiab, et A.Šuvalovi süü suurust, ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades tuleb teda
karistada keskmisest suurema karistusmääraga. A.Šuvalov pani kuriteo toime vähemalt otsese
tahtlusega. Kuriteo toimepanemise asjaoluna on tähelepanuväärne, et enne altkäemaksu
võtmist oli A.Šuvalovil piisavalt aega, et teha valik seaduskuuleka käitumise kasuks olukorras
kus altkäemaksu andmise-võtmise küsimus M.N korduvalt jutuks oli. Tal oli kuudepikkune
aeg, et lõpetada nimetatud kohtumised M.N ja teatada võimalikust altkäemaksu pakkumisest
õiguskaitseorganitele. Nõustudes altkäemaksuga ja selle vastu võttes sai A.Šuvalov
kohtunikuna vaieldamatult aru, et sooritab sellega raske kuriteo, et tema tegu pole kooskõlas
tema kui õigusemõistja käitumisele esitatavate kõrgendatud nõudmistega ning et
toimepanduga riivab ta raskelt ühiskondlikku õiglustunnet ja põhjustab usalduse langemise
kohtusüsteemi ja riigivõimu vastu tervikuna.
Altkäemaksu võtmise kuriteokoosseis on sätestatud Karistusseadustiku ametialaste kuritegude
peatüki aususe kohustuse rikkumise jaos. Kaitstavaks õigushüveks on riigivõimu aususe ja
äraostmatuse kindlustamine. On enesestmõistetav, et aususe kohustuse rikkumine ja
riigivõimu ausust ja äraostmatust rünnanud kohtunikuvande andnud kohtuniku süü on suurem
kui see oleks teiste ametiisikute puhul sama süüteokoosseisu realiseerimisel.
Kohtu arvates puuduvad käesolevas kriminaalasjas süüdistatava isikut või kuriteo
toimepanemise asjaolusid iseloomustavad tegurid, mis võimaldaksid kohaldada karistusest
tingimisi vabastamist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt selgitanud, et karistusest
tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik ja kohus ei pea seega karistusest
vabastamise ebaotstarbekust põhjendama
Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 175 lg1 p2,9; 180 lg1; 305-317 kohus

Otsustas:

ARDI ŠUVALOV süüdi tunnistada KarS § 294 lg1 - §25 lg1 järgi ja karistuseks mõista 3
(kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS§ 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja hulka Ardi Šuvalovi kahtlustatavana
kinnipidamise aeg 06.-07. 04. 2006 so 2 (kaks) päeva vangistust, karistust jääb kanda 3
(kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Kohtuotsus pöörata täitmisele selle jõustumisel.
Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Ardi Šuvalovi kinnipidamiskohta saabumise aeg.
Välja mõista Ardi Šuvalovilt kohtukulud: 1) tunnistaja Andres D istungile ilmumise
sõidukulu summas 255,00 (kakssada viiskümmend viis,00) krooni ; 2) ekspertiisimaksumus
11 750,00 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend,00) krooni ja sundraha 6525,00 (kuus tuhat
viissada kakskümmend viis,00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad
Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või
Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber
2800049900 ning selgitus: Ardi Šuvalov, 1-06-12960 , kohtukulu Ardi Šuvalov, 1-06-12960
sundraha. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva
kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,
suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus
sätestatud korras.
Asitõendid –autoapteek ja paberkott hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades
apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul
9
alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15
(viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik /allkiri/ T.Kullerkupp
Rahvakohtunikud /allkirjad/ T.Pilt, L.Eero

Ärakiri õige
Nooremreferent I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 28.03.2008.a otsustas:

Jätta muutmata Viru Maakohtu 31.01.2008 otsus Ardi Šuvalovi süüdimõistmises KarS §
294 lg 1- § 25 lg 1 järgi.

Kaitsja Andres Repnau apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega

Nooremreferent I.Golubev