Kuivõrd austusväärne Postimees jätkab naiste rafineeritud väljapressimise eestvõitlejana, siis tasakaalu huvides jätkan mina, Irja, meeste eestvõitlejana. Ehk kordan oma soovitust: pidage aru, enne kui maksate. Ja kui palju maksate.
See, et mehed oma lapsi ei näe, on juba piisav karistus. Naisele selle eest peale maksta on ülim ogarus. Toetage vaid naist, kellega olete lahku läinud sõbralikult, kes ei tee teile lapsega kohtumisel takistusi ega ole vaenulik teie uue naise vastu.
MTÜ Isade Eesti liige Andres Paling räägib õigest asjast. Ta ütleb, et sellist fondi, kus on saamata kohtumised (kus emad on teinud isadele takistusi lapsega kohtumisel), ju pole. Tsiteerin: "Neid isasid, kes näevad ema kasvatada jäänud lapsi harva või üldse mitte, on palju. Alimendid võivad tunduda nagu rent mõne tunni eest lapsega".
Justtäpselt, nagu ma kirjutasin, ema prostitueerib last isale. Või kui soovite, siis küsib tasu selle seksi eest, mis leidis aset lapsetegemisel. 18 aastat takkajärgi.
Läheme olulise pointi juurde, mis asetab naised ja mehed lapsetegemisel ning lapse eest vastutamisel ebavõrdsesse olukorda. Nimelt on naisel iga kell õigus lapsest loobuda. Ta võib näiteks kolmandal raseduskuul aborti teha, sest mõtleb, et uuuups, ma ikkagi ei tahtnud seda vääksu. Ja abordiarst imeb naisest loote välja, valmis. Samuti saab last üksinda kasvatav naine lapse iga kell lapse lastekodusse anda, kui ta ükspäev leiab, et ei saa lapse kasvatamisega hakkama.
Mehele selliseid loobumisvõimalusi antud ei ole. Isegi kui mees on naisele selgelt mõista andnud, et ta last ei taha, kui nad on ses isegi kokku leppinud ja naine otsustab ikkagi lapse saada (ja olgem ausad, see on ALATI naine, kes otsustab lapse saada), siis mees on naisest õiguslikult palju ebavõrdsemas olukorras, sest temalt on võetud õigused, mis on antud naisele, aga kohustused on tal naisega võrdsed. Ehk siis piltlikult öeldes on mees sunnitud maksma asja eest, mille soetamisel tal ei olnud lõpliku otsustuse õigust. Naisele aga, kel on selle asja suhtes igakülgne otsustusõigus, ka siis, kui see asi on juba lihast ja luust inimene, on riik andnud omalaadse legaalse väljapressimisõiguse. Riigi motiive on kerge mõista. Riik soovib endale juurde tulevasi maksumaksjaid ning utsitab naisi sünnitama (s.o meestele lapsi tegema), lubades: ära muretse, me aitame sul mehelt rahasid välja pressida. Mis muud see Reet Roosi üleskiidetud alimendifond on (kus riik nõuab alimendid pärast isalt sisse), kui riigi ja naise ühisräkit.
Seejuures on sellise räkitluse taustal kõnekas, et nii Põhi- kui perekonnaseadus rõhutavad sugupoolte võrdsust. Lepinguõiguse üks olulisemaid printsiipe on hea usu põhimõte, mis tähendab seda, et kokkulepped tuleb sõlmida heas usus, mitte kavatsusega neid hiljem rikkuda. Kui mees on naisele selgelt väljendanud soovi mitte last saada ning naine sellegipoolest otsustab sünnitada, siis sisuliselt on tegemist lepingu rikkumisega, millega kaasnevad kohustused peab kandma rikkuja ehk naine. Kui me asetame sellises olukorras kohustuse, s.o lapse eest hoolitsemise mehe õlgadele, siis see tähendab seda, et lepingu rikkumise kahjud peab kandma kahjukannataja, kes täitis kokkulepet korralikult. Mis on ju perversne ning õiguse üldiste põhimõtetega räiges vastuolus. Selgelt tuleks niisiis diferentseerida selliseid keisse, kus mees on olnud algusest peale lapse saamisele vastu. Siis peaks tal olema nullvastutus, kui naine lapse saada otsustab (naisel on õigus mitte sünnitada). Kui mees on lapsega algusest peale nõus, siis on teine lugu, ta annab lapse saamiseks aktsepti. Samas ei ole tal ka sellisel juhul lõppotsustuse õigust, mis tähendab seda, et naisel on õigus laps sünnitusmajas ära anda, kui ta peaks seal otsustama, et ta siiski last ei soovi ehk jälle on naine paremas olukorras kui mees. Kuna mehel on lapse suhtes vähem õigusi kui naisel, seda just lapsest loobumise küsimuses, siis on õiglane, et tema panus lapse kasvatamisse on väiksem. Aus oleks, kui mees panustaks lapse kasvatamisse poole vähem kui naine. NB! Et kohtus kergem oleks, siis soovitan kõigi meestel enne naisega suhete alustamist, s.o seksi paberi peale kirja panna, kas nad on lapse saamisega nõus või mitte. Suuliste lepete tõestamisega on raskusi.
Julgustan mehi, kes tunnevad, et nemad on just sellises olukorras, kus nad peavad maksma selle eest, mida nad ei tellinud, oma õiguste kaitseks kohtusse minema. Ning rõhuda just sellele põhimõttele, et kui neil polnud õigust lapse sündi ära hoida, siis neil pole ka kohustust lapse eest vastutada.
Ütlen veel seda, et minul on 21. sajandi naisena sügavalt häbi nende naiste pärast, kes oma endistelt elukaaslastelt kohtu kaudu alimendiraha ruinavad. Nad annavad kogu naissoole halva nime. Aitab juba sest lõputust ohvri mängimisest. Tahtsid last ja otsustasid sünnitada, SIIS VASTUTA ISE. Või kui hakkama ei saa, siis anna laps mehele. Või lastekodusse. Kogu aeg jahume võrdsusest ja et naised on juba nii kaugele jõudnud, aga kui vaatad neid alimendikeisse, siis jumal halasta, tuleb tunnistada, et mõned naised elavad ikka veel kiviajas, kus naine istus kodus leemepoti ääres ning mees käis jahil. Kus on selliste uhkus? Nagu kerjused, käsi pikal, riigilt ja meestelt almust palumas. Häbi, häbi, häbi. Otsige ise endale tasuv töö, mitte ärge käskige meestel seda teha.
Meestele niipalju, et ärge laske endale mütsi pähe tõmmata. Kui te last ei tahtnud, siis teil pole mingit kohustust naise sünnitusotsust kinni plekkida. Kui pole õigust sünnitamisotsusel kaasa rääkida, siis pole ka kohustust sünnitamistulemuse eest vastutada. Nii on.
P.S. Lisaks sellele, et keeldute otsustavalt tellimata kauba eest maksmast, veel üks ettepanek: nimelt võiksite kaaluda breach of contract'i hagi esitamist kohtusse. Ehk kui olete selgelt väljendanud (siin oleks abi paberist või tunnistajatest) soovi last mitte saada ja naine sellegipoolest teeb teile tite, siis nõudke kohtu kaudu hüvitusraha, kuna soovimatu laps on kahju kogu eluks. Ja jätkem hale mulin, et oi, laps on taeva kingitus. Ega ikka ei ole küll, kui sa teda ei taha. Siis ta on üks piin ja viletsus. Inimene harjub muidugi kõigega, isegi Siberi polaarööst on elusana tagasi tuldud, ja see pole välistatud, et ka soovimatu laps muutub ükspäev armsaks, aga see ei tähenda, et see teeb naisepoolse lepingurikkumise lahedaks. Mehel on sellises olukorras täielik õigus ootamatu ning ebameeldiva sürpriisi eest kahjutasu nõuda.
Äkki see paneb naised mõtlema, enne kui nad jalad harali ajavad ja mehele soovimatu lapse kaela sokutavad. Kui pead ise pappi välja käristama, siis võib-olla ei määri mehele last nii kergekäeliselt kaela?
38 kommentaari:
Olen mõelnud, et lapse saamine ei tohiks olla nii lihtne, et maha ja taha. Selleks, et naine lapse sünnitada võiks, tuleks koostada juriidiline leping, kus on muu hulgas kirjas lahkumineku puhul makstav elatis (protsent mehe sissetulekust) ning kus on peal ema ja isa allkirjad, et nad tõesti mõlemad soovivad last.
Aga sellisel juhul peab mees ka oma last toetama, kui lahku minnakse.
Irja, ma tean oma tutvusringkonnast juhtumit, kus mees ja naine olid kaksteist aastat koos elanud, kolme lapsega ja mees lihtsalt tüdines oma naisest ning otsis uue, noorema, lastetu naise. Okei, see selleks, inimene ei pea koos elama inimesega, kes talle vastumeelne on, aga milles lapsed süüdi on? Mees nimelt ei taha alimente maksta, nendega kokku saada jne.
Mis õigused sa lapsele annad, muide? Õiguse oma emast ja isasst lahti öelda, kui nood vanad ja abivajavad on? Õiguse oma emalt raha välja pressida elu lõpuni ("Sina mu sünnitasid: maksa!")?
Et siis tegelikult ei ole nii, et suure armastusega ja kahekesi tehtud laps (et tegelikult mees märkab küll, kui naine rase on :) muutub ühtäkki väljapressimisvahendiks...?
Eestis määratavad alimendid on väga väikesed. Need ei kata isegi lapse toidukulusid (mul on 13-aastane poeg ja ta sööb nagu hobune), pigem on need alimendid tõesti, jah, mõnitus emale, kelle juurest ta abikaasa, laste isa ära läks.
Ma usun, et paljud naised jätaksid lapsed mehele, kui mees ja mehe uus naine tahaks neid lapsi.
Kas sina, Irja, oleksid nõus Ingridi ja Inno lapsi kasvatama, neist hoolima ja neid emana armastama?
No näed sa Irja, kohe teine asi. Õige pisut teiste sõnadega kirjutatuna tuli täiesti arusaadav teema välja, täitsa mõistlik jutt. Eilne postitus jäi kuidagi liiga sapiseks ja üheülbaliseks, vähemalt minu (kui naisterahva) jaoks. Aga edu!
Ma vastan ise Irja eest: jah, loomulikult oleme nõus lapsed enda juurde võtma. Ma ei kujutagi midagi teistsugust ette. Ma nõuan kohtu kaudu siiamaani lapsi endale. Kulutan selleks aega, närve ja raha. See ei saaks olla võimalik, kui Irja sellega nõus poleks.
Lapsed olid mõned korrad meie juures ja nad klappisid Irjaga suurepäraselt. Meil oli koos väga vahva. Mingil hetkel sai Ingrid sellest aru, ja hakks tegema meie kohtumistest skandaale, mis lõppesid nii, et uksed paukusid ja lapsed nutsid. Siis otsustasime, et aitab.
vaene rumal plika, sa ei tea ikka elust ja lastest kohe midagi...
räägitakse, et ahtrad emased pidid sapiseks minema. noh et nagu hapud viinamarjad või nii...
loomulikult ei näe seda kommentaari siin edaspidi avalikult, selleks olete mõlemad liiga egod,et nii nähtavat tõsiasja tunnistada, aga veel kord sulle, irja - su enda mäda ja väärastunud emotsioonidest mõjutatud lapsepõlv on selle põhjuseks, mida suust välja ajad.
kibestunud ja hale vanainimene nagu inno, ei mõju just hästi sealjuures. pigem võimendab hädise kasvukeskkona tekitatud vigasid. mõtle sellele enne kui päris hilja.
Laste jaoks olid sellised psühhoterror-etendused, kus nende ema sõimas nende kuuldes nende isa, väga rasked, nad puhkesid seda kuuldes nutma. Ja Innol oli jälle väga raske vaadata, kuidas lapsed nutavad. Sestap loobusime nende enda juurde võtmise katsetest.
Ideaalne olukord oleks muidugi see, kui lapsed elaksid meie juures. Elu on näidanud, et nende nädalavahetuseks võtmisest ei tule midagi välja, sest Ingrid kasutab seda kohe ära Inno alandamiseks.
Mul on siiani meeles, kuidas Ingrid viskas väikese Oliveri mulle sülle, kui me ükskord poisse võtma läksime, ja karjus, et sähh, võta. Laps on väike, aga tema valu ei saa alahinnata. Millised jäljed jätab ema selline käitumine lapsele?
Tegelikult oled sa Inno väga halb psühholoog olnud, võiks isegi öelda, et egomaniakk. Ei ole võimalik, et maha jäetud naine hakkaks kohe teiega sõbralikult kokku leppima kuidas te lapsi koos kasvatama hakkate. Kohtu kaudu seda ajada on sinu poolt exile ärategemine. Teil pole küll mõtet enam sellega tegelda- tehke endale uus laps. Probleemi pole- Irja sult lapse kasvatamiseks raha ei nõua, kui lahku lähete ja esimeste lastega läbisaamiseks on juba liiga hilja...
Väga vinge sõnavõtt, Irja! Super!
Olge nüüd mõistlikud,mis juttu te õige räägite!?!
Abordi tegemine on tervisele kahjulik ja vast ka valus,iga abordiga naine kaotab oma eluaastaid.Rasestus vastased vahendid on samuti kahjulikud.
Ohtlikul ajal võib kallimaga vabalt panna ka anaalseksi,see pole häbiasi,vahekorras mees-naine.
rootsis on olemas tutvumiskuulutused kus naisterahvad kirjutavad,et soovivad mees partnerit kes on nõus harrastama anaalseksi.Õige kah,seniks kuniks ei olda veel valmis kandma vastutust võib ju leppida anaalseksiga.Ikka parem kui panna pede.
üks väike puudus teoorias tundub olevat. kas mitte naine, kui otsustab lapse lastekodusse ära anda, ei ole ka kohustatud lapse ülalpidamise eest maksma? ma ei viitsinud hakata õigusakte sobrama, aga kuskilt on jäänud kuklasse meenutus sellisest võimalusest, et naiselt saab seda raha nõuda.
- lisaks peaks dokumenteerima, kas mees omateada tegi kõik võimaliku, et rasestumist vältida
:)
no kuidas oleks võimalik anda lapsed kasvatamiseks isale , kes avalikult on deklareerinud, et talle on perelust tähtsam pihkulöömine ja prostituudid.
Ja naist, kes sünnitamist sittumisega võrdleb ei laseks küll lastele ligigi. Mis väärtusi on teil lastele edasi anda?
Ja kui irja nõuab meestele vabadust, mitte alimente maksta, siis peaks ta ka lõpuni lahti kirjutama teema, kuidas mehed soovimatust rasedusest loobuda võiksid.
Miks on ajast aega naised pidanud sellega tegelema? Mingu siis mehed ja tehku vasektoomia, elu lõpuni hirmust lahti? Aga siis maksku ka lastetusmaksu, sest tahes tahtmata teatrbivad nad ühiskonna teenuseid, mida teiste inimeste lapsed loovad.
Viimase anonüümse loogika on vildakas. Kuidas anda lapsed emale, kes on valetaja ning petja, krooniline kokkulepete murdja, kes varastas tööandja tagant raha? Mis väärtuseid on temal lastele anda? Kuidas rohkem petta ja varastada, kuis nutikamalt krabada :DDD?
Ega ausus ei ole häbiasi. Lapsi tulebki õpetada rääkima asjust nagu nad on. Vanasti viisid isad poegi prosti juurde seksiasju õppima, mis ses halba? Las laps õpib. Ja mis selle sünnitamise ja sittumise võrdlusega siis valesti on? Asend on sama, ainult et asi tuleb erinevatest aukudest välja.
2:49
See, et inno räägib pihkulöömisest ja lõbumajadest ei tähenda midagi. Esiteks pole pihkulöömine mingi kuritegu. Ja teiseks pole ka prostituutide kasutamine Eestis kuritegu.
Ning pealegi ei anna võrrelda seda, et isa lööb pihku ja käib lõbumajas (spekulatsioon!) sellega, et ema petab abielus olles teise mehega tervet perekonda!
Ilmselt lõi isa pihku just selleks, et ta ei tahtnud oma naist petta.
Ingrid aga valis petmise eneserahuldamise asemel. Kumb siin siis suurem kurjategija on? Eriti just laste seisukohalt?
Ja ära unusta, et just inno tegeles lastega reaalselt -mitte teoreetiliselt nagu Ingrid...
Hakka või arvama et kõik kurjustavad kommentaarid siin on Ingridi kirjutatud. Fess up, raisk!
See kõik on siin Inno luul, eks iga lits kiidab ikka oma perset, öeldi meil maal.
Mis puutub aga sünnitamisse ja sittumisse, Irjakene, siis ühel puhul vabaneb keha mittevajalikest jääkproduktidest ja mürkidest, teisel puhul sünnib elu ime. Ei tea sa sellest midagi enne kui ise sünnitad.
Abordi puhul on see elu ime muutmine jääkproduktiks
ja see on jõle.
Seda ei maksa küll kellelegi soovitada. Aga jälle, sellest ei saa ei mehed ega need aru , kes ise pole läbi teinud. See häiribki kõige rohkem, et Irjal on elu põhitõdedega miski väga viltu, mis kodu ja lapsepõlv see küll oli , kust niisugune naine tuleb. Ja siin ei aita see süüdistamine, et Irja on hullem, see ei muuda midagi.
Ja teie enda demagoogiat kasutades?
Mis vahet on lõbumajal ja üleaiasalöömisel? Muuseas, ka abielurikkumine pole eestis kuritegu.
Täitsa võrdne sigadus mu meelest.
Aga mõlemad tegevused ju tõestamata, seejuures ka firmast varastamine jne.
Kui Ingrid seda kõike teinud oleks, oleks ta ju kohtu all.
Selle kõige vastu on teil muidugi kõva argument ja see on, et meie teame ja arvame nii.
Miks mul küll niisugune tunne on, et te endale selle kõigega ainult halba teete, aga teie valik.
Kogu Inno ja Ingridi saaga sai alguse Inno valetamisest, et Ingridi konservleivad on maitsvad. Poleks Inno siis valetanud, poleks kogu seda toredat lugemist.
Irjakene tutvus Innoga kohviku Crep (vist oli) ees 21.mail 2005 ja pole sellest hetkest Innost lahkunud, aga enne seda ta Inno tegemistest ei tea.
Ma tsiteeriksin siin Ingridit: Sõu vot?!
Kui see, mis sünnitamisel vabaneb, on elu ime, mitte kaup, siis miks seda "ime" siis mehe-naise vahelistes suhetes vahetuskaubana kasutatakse. Et annad raha, saad lapse? Pole ta midagi elu ime, sobimatus suhtes on ta kaup. Kui alimente nõudev naine mehega veel koos elas, siis prostitueeris iseennast, kui enam ei ela, siis prostitueerib last.
Mehed teeksid õigesti, kui nad sellises olukorras mitte midagi ei maksaks. Tellimata kaup saadetakse ikka selle müügiagendile tagasi, miks peaks see olema teisiti soovimatu lapse puhul. Musi kanatädidele, te olete nii njummid!
Kas Sa Irja tundsid ennast litsina kui elasid Portugalis?
Ei saa hästi aru: sobimatust suhtest poolvägisi sündinud tittedele ei peaks maksma, sest need oleks tulnud abortida. Aga samas tahaksid Inno lapsi enda kasvatada? Mis SUL neile anda oleks?
Avaldada mu kommentaari pole vaja, mõtle lihtsalt veits. Kirjutasid ju, et ideaalne oleks, kui poisid Tähismaad elaksid teiega. Mispärast? Sa ei saa ju isegi teoreetiliselt emakohustustega hakkama.
Kahju, et te aru ei saa, et täpselt sama, mis Ingrid tegi, teete te ka ise: sõimate laste kuuldes (siin siis pigem nähes) nende ema. Miks te arvate, et nad seda lugedes ei nuta, kui nad vastupidise peale nutsid?
Ei tundnud end Portugalis litsina. Tõsi küll, Ingrid oli arvanud, et mis ma sääl muud ikka tegin kui litsi lõin.
Vangina tundsin end küll.
Keegi demagoogik on välja ilmunud. Aga oi. Sõimate siin küll stalinit, aga kas te ei arva, et stalini lapsed kannatavad, kui te siin teda siin nii hirmsasti hukka mõistate? Naljatilk!
Aga mida on Ingridil poistele anda? Päriselt, ma mõtlen? Minu isa eksnaine õpetas näiteks poistele, s.o mu vendadele, kuidas isa tagant paremini varastada. Seda ehk siis? Või kuidas teha halligavaid intervjuusid? Teoreetiliselt, kuna Ingrid õppis ka vibraatori kasutamise selgeks, siis ta võiks neile ju seda ka õpetada. Ja kuidas valetada ja kokkuleppeid murda ja teisi taga klatshida. Oi kui palju tal on, eksju? Iseasi, kas need on VÄÄRTUSED. Tema so-called VÄÄRIKUS on juba ammu väärikuse kui sellise ära lörtsinud :D.
Noh Ingrid võib poistele õpetada näiteks seda, et ema on kellele võib lootma jääda, kui isa metsas saba seljas.
Ja lapsed armastavad oma ema ja selle ema sõimamisega te küll ennast populaarseks ei tee.Nad ju nii suurede, et eks neilt ka küsitakse kas nad tahavad isa näha.
Irja, kogu aeg räägid, et kui elatakse sobimatu mehega , siis on
see enesemüümine.Kas see kehtib siis ainult teiste kohta, ja et sina oled kui lilleke pasamere keskel? Et Portugalis polnudki see enesemüümine???
Selleks väärtuseks, mida meie saame lastele pakkuda, on armastav suhe ning rahulik keskkond, kus ka lapsed saavad end mõnusasti tunda. Kui me nad enda juurde võtsime, olid nad igatahes väga rahul.
Sobimatus suhtes võib olla ka haletsuse pärast. Minul näiteks oli sest juba kiilaneva peaga keskealisest portugali mehest kahju. Ta oli heasüdamlik mees, ainult me ei sobinud.
Samas, tegelt, võib küll öelda, et ma olin selline haleda südamega prostituut. Halastajaõde, kes seksis ka.
Oot kas asjad ei käi mitte nii: naine rasestub, sünnib laps ja seejärel lähevad mees ja naine sündi registreerima. Kui nad ei ole abielus võtab mees vabatahtlikult lapse oma nimele, ehk siis mismoodi saab regitreerides naine meest sundida last enda nimel võtmast kui ta seda ei taha? Selleks ajaks kui mehe jaoks soovimatu vääks ilmavalgust näeb peaks ta juba ammu olema kadunud nelja tuule poole, võimis? Ei ole ikka päris nii must valged asjad Irjakene.
Rahulik keskkond? Teed vist nalja:)))))))))) Rahulikuks läheb siis, kui natuke maha rahunete. Kas tõesti kujutled, et sinuga koos võiks soostuda elama laps, kelle ema sa oled aastaid avalikult ja ülinilbelt mõnitanud koos laste isaga (kõik need jutud Ingridi anatoomiast näiteks)? Ema-lapse vahelistest suhetest on sul ikka päris omapärane arusaam.
Ingrid võiks olla 7-pealine lohe (mitte lihtsalt harilik väidetav abielurikkuja) ja ka siis ei soostus ükski tema poeg iialgi sinu peres kasvama pärast seda, kuidas oled kohelnud tema ema. Aga sa vist tõesti ei saa neist asjadest (loomulik pojaarmastus) kohe üldse aru. Noh, eks sa oled siin blogis seda korduvalt ka ise välja näidanud. Sellepärast ma küsisingi, et mis hea pärast sa neid poisse enda juurde tahad? Milleks? Ema ei mängita, ema ollakse ja sina nendele poistele ju kohe kindlasti ei ole. Inno on nende isa ja jääb selleks alati, kuidas neil omavahelised suhted ka poleks, kuid sina oled isa uus naine... eee, ja see ongi kõik. Last ei võeta nagu poest asja, et täna seisis siin riiulil, aga homsest on minu oma ja seisab mul kodus riiulil.
Las need pojad siis elada sellest psühhopaadist alkašši juures edasi. Ega me peale käi. Las ta saab oma rahulduse, vähemalt on poistel võimalik kodust jalga lasta kui nad seda tahavad, nagu kunagi minul oma lapsepõlvekodust, kus isa oli samasugune pervert nagu seda on Ingrid.
Ja tema oli ka laste isa, mis ei takista mind teda perverdiks kutsumast. Värdjas selline, kes lubas mulle "mustad mehed" peale saata, kui ma ei lõpeta kirjutamist sellest, kuidas ta mu ema kottis. Ingridiga paras paar, ma olen kuulnud, et nad suhtlevalt sõbralikult edasi pärast meie lahkuminekut. Ilmselt sobivad hästi. Oskavad "austada" teineteist.
No ma arvan, et see, kuidas laste ema laste isa mõnitas, jääb meie tagasihoidlikele mõnitustele räigelt alla. Enne kui Inno kodunt minema putkas, ähvardas Ingrid näiteks Oskari kuuldes issul munni maha lõigata. Laps kuulis pealt ja küsis õnnetult, et emme, miks sa issile midagi sellist ütlesid.
Ja eks ole ju tõsi see, et isa läks kodust ära seepärast, et ema tegi ta elu seal väljakannatamtuks. Ega lapsed lollid ole, nad saavad aru küll. Ning küllap loevad päevi, millal ükskord ema juurest jalga saavad lasta. Meie oleme siis nende jaoks olemas. Tulgu või öösel.
Emaarmastus, my ass :D
Ah et kohe öösel võivad tulla ja sina oled nende jaoks olemas ja sa loodad, et nemad sinust ka midagi peavad? Et aitasid laste issul blogi pidada, et kõik ikka teaksid, kuidas Ingridi t... maitses? Reaalsustaju... my ass.
Aga miks ei tohi siis asjadest kirjutada, nagu nad on? Kas lastele peab valetama?
Kas lastele peab valetama? Mida valetama? Kas ema suguelunditest või günekoloogilisest haigustest üksikasjaliku pildi MITTEmaalimine on valetamine?
Kordan veel: reaalsustaju, my ass. Aga äkki pole veel hilja endaga töötama hakata? Võiksid iseennastki üllatada, kui ükskord iseseisvalt jõuad selleni, mis siis on elu põhiväärtused ja ei pea enam blogilugejatelt seda iga päev küsima. Seni pole mõtet loota, et öösel või päeval tullakse.
On küll valetamine, teadlikult kõverpildi loomine. Ja siis imestatakse, miks noored nõnda vara sünnitavad, igasugu haigusi põevad, miks neil on probleemid seksuaalsusega, igasugu hälbed ja perverssused, haiged fantaasiad. Kui lapsed ei saa vanemate vigadest õppida, pole neist teadlikud, siis nad teevad paratamatult samu vigu. Mis need seks ja suguelundid siis sellised on, et neist ei võiks rääkida?! Ropud jah?! Aga siis tunnistagem, et pime keskaeg pole veel lõppenud ja rääkigem sellest.
Laste ees ei tohiks vanematel olla ühtegi saladust, mitte ühtegi teemat, millest ei võiks rääkida. Lastele mitterääkimine on nende petmine igal juhul. Mitte valetamine, vaid petmine. Vastutustundetu suhtumine.
Ja ma ütlen ka põhjuse: tavaliselt lastele seksi teemat ei valgustata, kuna vanemad ei tunne end ise kindlalt, ja kardavad, et paljastuvad nende endi vead ja teadmatus. Ja et seda teadmatust, oma rumalust varjata, siis tehakse nägu, et seda teemat üldse ei eksisteeri, ei võeta seda jutuks, ei seletata, isegi mitte oma kogemusi. Kui vähemalt öeldaks, et lapsuke, näe, ma tegin seda ja seda, jõudsin sinna ja sinna, aga tegelt suurt kuhugi ei jõudnud, siis on see lapse jaoks juba suur samm edasi. Kui midagi ei räägita, teevad lapsed järgemööda samu vigu mis vanemad ja mingit arengut ei toimu. Kui igas vallas, mis areneb, õpivad lapsed vanemate kogemusest, siis miks on seks see, kus kogemusest ei või õppida, kus iga järeltulev põlv peab jalgratast leiutama ja reha otsa astuma?
Isiklikest piiridest, sõnast "intiimne" pole teie duol lihtsalt aimu. Tüdrukud sünnitavad vara, sest isa ei räägi neile, kuidas ta ema tussut lakkus ja mis maitse sel oli? Luba, ma irvitan kõva häälega. Seksuaalkasvatus on lapsele faktide selgitamine (ja nende faktide hulka ei kuulu kindlasti see, mitmesse auku isa ema põrutab), eneseaustuse kasvatamine, eesmärgiga anda lapsele oskus teha oma kehaga seonduvalt valikuid, mille pärast ta hiljem ei piinle. Ongi kogu muusika.
Inimesed seksivad üldjoontes väga ühtemoodi. Ei ole sul vaja oma poegadele rääkida, kuidas rusikat pärakusse surusid, või mis maitsega oli nende ema v... ja mitu tupepõletikku tal oli. See ei õpeta neile ega ühelegi lapsele mitte midagi peale selle, et mõnikord on pealetükkivalt ja sissesõitvalt jälgi jutu eest end võimatu kaitsta.
See tupepõletike kirjeldamine sobiks poisikesele, kes siiralt arvab, et kui tema naise v...st ei räägi, siis enamik inimesi ei saagi kunagi teada, mis see v..t on. Ja siis need Irja targutused teemal, et naine kes prostitutsiooni ei poolda, peaks oma tussuga tutvust tegema? Kui kogu linn mind raha eest ei kepi, siis ma muidugi ei tunne oma tussut ju üldse ja mulle ei meeldi seks. Hästi kõva iroonia oli see, ütlen igaks juhuks selgitavalt juurde.
Noh, hakkab juba tulema!
Postita kommentaar