Panen siia üles mõned kolumnid, esimene: Panikööride valitsus

mis ma kirjutasin portaalile Trend.24, ent mis jättis mulle nende eest maksmata, ja võttis need ka üldse maha veebist. Võib olla pakub kellelegi huvi, liiati kui Inno ja Irja bloog on mitu korda loetavam kui see närune Trendi portaal.

Esimene lugu, mis ilmus 14. aprillil 2008:

Panikööride valitsus

Kuigi peaminister Andrus Ansip on viimasel ajal mitmel korral rääkinud, et valitsus ei paanitse, et ei asuta panikööride etteotsa ja et peab otsima lahendusi, on aeg kahjuks näidanud vastupidist.

Suurepärane näide paniköörlusest oli nn pronkssõduri juhtum, kus valitsus kaotas sõna otseses mõttes pea. Mäletate, mis juhtus, kui mõnesajapealine kamp kukkus Tallinna kesklinnas valimatult kaupluste vaateaknaid sisse peksma. Polnud kedagi neid takistamas. Politseinikud, keda oli välja aetud terve kari, seisid nagu tummahambad ja vaatasid kõike pealt. Valitsus, kes korraldas kuju minemaviimist, oli kadunud nagu vits vette, kuigi, nagu hiljem selgus, istusid nad endise kommivabriku hoone, praeguse politseimaja eestiaegsete paksude kivimüüride vahel ja „pidasid nõu“. Huvitav, mis nõu oli pidada, kui olukord linnas oli kontroll alt väljas. Ja hiljem oli Edgar Savisaarel hea parastada, et näete, mis ma ütlesin, mis juhtub, kui minuga läbi ei räägi, kõik läks teil vussi!

Ütleme otse: pronkssõduri saaga ajal kaotas valitsus pea. Läks paanikasse. Tekkis „psühholoogiline kramp“, nagu kunagi põhjendas Olari Taal, miks ta võttis Hoiupanga aktsionäride teadmata pangale ülisuure kohustuse, mis panga hiljem põhja viis. See kramp võimaldas hetkeks haarata Tallinna kesklinnas võim mõnesajapealisel noortesalgal, kes neile ootamatult kaela sadanud võimalusi kasutades hoolsalt laastasid. Ja selle psühholoogilise krambi tagajärg oli pronkssõduri saaga ajal miski 50 miljoni krooni eest kahjusid kauplustele. Pluss üks inimohver, kes hukkus segastel asjaoludel, keda esialgu pussitas keegi Oleg, kes hiljem osutus pesuehtsaks eestlaseks, ühe pubi ennastsalgavaks „kaitsjaks“. Ja kõik kahjud korvas Ivari Padari juhitav asutus, ehk maksumaksja, sest, lubage naerda, märatsejatelt välja mõistetud mõned kümned tuhanded kroonid vaevalt et kahju katavad. Ja märatsejatele välja mõistetud leebed karistused lubavad oletada, et valitsus Andrus Ansipiga eesotsas võttis pronksiöö mäsu ajal tekkinud kaose eest vastutuse enda peale. Tunnistas end piltlikult öeldes süüdi. Aga sel juhul, pöördun eelkõige teie poole, lugupeetud maksumaksjad, peaks valitsus korvama tekkinud kahju. Valitsuse liikmed. Kes käivad oma suure palga eest puhkusereisidel kaugetel maadel, nagu hiljuti seesama Ivari Padar, eputavad kallite autode ja riietega, panevad rahval suu vesistama presidendi vastuvõttudel ja kel on sellega seoses piisavalt raha, et kahjud kinni maksta. Minupärast kasvõi järelmaksuga, nagu seda teeb Kulka endine juht Avo Viiol.

Ja nüüd, lugupeetud maksumaksjad, panete tähele, on valitsus taas ähmis. Näod, mis tele-ekraanilt pärast valitsuse pressikonverentse vastu vaatavad, on sama ärevad nagu pronksiöö ajal. Justkui peaks rahvas nüüd taas süü enda peale võtma, sest poisid, kes riiki juhivad, on jälle millegi hulluga hakkama saanud. Ja asi on tõesti hull, sest 8 miljardi krooni suurune möödapanek eelarvetulude ennustamisel on pehmelt öeldes piinlik juhtum. Tekib küsimus, et millega tegeleb rahandusministeerium eesotsas Ivari Padariga. Noh, ma saan aru, et euro kasutuselevõtt lükkus edasi määramatusse tulevikku, ja mitmed helged pead lasid seepeale ministeeriumist jalga, aga niipalju võiks ikka oidu olla, et tulusid õieti ennustada. On ju ministeeriumi palgal terve rida haritud ja kogenud analüütikuid, kelle sissetulekud ületavad mitmekordselt keskmist palka, ütleks isegi, et on võrreldavad sissetulekutega pangandussektoris. Siis tekib küsimus, miks nad ei suuda planeerida? Miks on Ivari Padar tele-ekraanil nagu uppunud kukk?!

Ja panete tähele, kuigi vea tulude planeerimisel tegi valitsus, veeretatakse vastutus elegantselt taas rahva, so maksumaksja kraesse. Kõigepealt, nagu on olnud kuulda ja mida olen ka oma naha peal tundnud, on maksuamet hakanud pitsitama ettevõtjaid. Seda just käibemaksu osas, mille laekumine on järsult kukkunud. Aga, sõbrad, kas seda polnud siis ette näha?! Minu meelest kukkus pankade laenumahu kasv juba aasta aega tagasi. Ja üks aasta on piisav aeg, et ette näha toimuvaid muutusi. Ja kui ei suuda ette näha, siis peaks vastutama valitsus ise. Ok, Ansip püüabki „ise“ kulusid kokku tõmmata, kui andis igale ministrile (ja, NB!, mitte ainult Padarile, kelle juhitav asutus oli kõige kurja juur) ülesandeks vaadata üle oma kulud. Mis tähendab jällegi seda, et küünitatakse sõrmed rahva raha kallale, nende investeeringute ja plaanide kallale, mis pidid rahva elu paremaks muutma. Ja seda tehakse nö 12ndal tunnil, kiirustades ja paanitsedes. Tahetakse, piltlikult öeldes, 5 minutiga teha ära töö, mille peale oleks pidanud kuluma terve kuu. Ja otse loomulikult ei sünni selliselt paanitsedes midagi muud, kui üha uued ja uued vead. Mistõttu võib, nagu Padar on juba naljatanud, rahandusminister oma kodinad peagi kokku korjata ja endisest plaanikomitee majast lahkuda. Ja võibolla ka kogu valitsus, mis on viimase aasta jooksul end näidanud ja tõestanud kui üks suur panikööride kamp, mis peale ilusate loosungite pole millegi tähelepanuväärsega hakkama saanud. Kahjuks.